EST ENG RUS

Välishindamine

 

Kooli üle teostavad järelevalvet:

Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18, Tartu 50088
735 0222
hm@hm.ee

Päästeamet
Riigiinfo telefon 1247
Raua 2, 10124 Tallinn 

Tööinspektsioon
Mäealuse 2/3, 12618 TALLINN
+3726406000
ti@ti.ee

Terviseamet
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn
(+372) 794 3500
info@terviseamet.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501
Väike-Paala 3, Tallinn 11415
+372 605 1710 (E-R 8.00–16.30)

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, 10134 Tallinn

Keeleamet
Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn
+372 626 3346

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A, 10122 Tallinn
+372 667 2000
info@ttja.ee

Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
+372 662 5999
info@keskkonnaamet.ee

Tallinna Haridusamet
Estonia pst 5a, 10143 Tallinn
640 4590
haridusamet@tallinnlv.ee

 

 

 

TÖÖINSPEKTSIOONI JÄRELEVALVEMENETLUS

Tööinspektsiooni järelevalvemenetlus 26.09.2017 nr 3-1/8506-1

Menetlus lõpetatud 09.10.2017, ettekirjutused puuduvad.

 

 

 

ÕIEND TEMAATILISE HALDUSJÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA TALLINNA KRISTIINE GÜMNAASIUMIS

I SISSEJUHATAV OSA

1. Tallinna Kristiine Gümnaasium (edaspidi kool) on Tallinna Linnavalitsuse hallatav õppeasutus aadressil Nõmme tee 32, Tallinn 13426.

2. Temaatilist haldusjärelevalvet teostati koolis Harju maavanema 01.03.2016 korralduse nr 453-k „Temaatilise haldusjärelevalve teostamine Tallinna Kristiine Gümnaasiumis“ alusel.

3. Temaatilist haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostas Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridus- ja kultuuritalituse peainspektor Katrin Kuusk.

4. Temaatiline haldusjärelevalve toimus ajavahemikul 07.03-11.03.2016.

5. Järelevalve prioriteet oli õpilase individuaalsete vajaduste ja võimetega arvestamine õppe- ja kasvatustegevuses ning eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste toetamine. Eesmärk oli hinnata, kuidas on loodud igale õpilasele arenguks vajalik eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ning arendav õppe- ja kasvukeskkond ning tagatud.

6. Temaatilise haldusjärelevalve käigus vesteldi kooli direktori, õppealajuhatajate, hoolekogu liikme, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, õpetajate, õpilaste ja huvijuhiga, tutvuti kooli õppe- ja kasvukeskkonnaga, sh õppe- ja kasvatustegevusega, tutvuti dokumentidega ning võrreldi andmeid tegeliku olukorra ja Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) tehtud sissekannetega.

7. EHISe 01.03.2016 andmetel õppis koolis 757 õpilast, nendest 13-le rakendati eesti keele lisaõpet.

II OLUKORRA KIRJELDUS

1. Üldandmed ning õppe- ja kasvukeskkond

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ajalugu algab aastast 1913, kui kool kandis Tallinna II Tütarlaste Gümnaasiumi nime. Alates 2006. aastast on kooli nimi Tallinna Kristiine Gümnaasium. 2015/2016. õppeaastal on 1. ja 2. klasse 4 klassikomplekti, teisi põhikooliklasse on 2-3 klassikomplekti, gümnaasiumiastmes on kõiki klassikomplekte üks. Gümnaasiumis saab õppida reaal- või humanitaarsuunal. Kokku õpib koolis 757 õpilast, nendest 106 gümnaasiumis ja 10 õpilast on eesti keelest erineva koduse keelega. Kooli dokumentatsioonis kajastuvad õpilaste arvud ei ole vastavuses 01.03.2016 seisuga EHISesse kantud arvudega, kuna sinna on kantud eesti keelest erineva koduse keelega õpilasi 13. EHISe õpilaste alamregistri andmed tuleb viia vastavusse tegelikkusega.

Õpilaste arv põhikoolis kasvab pidevalt, kõiki 1. klassi astuda soovijaid ei suudeta vastu võtta. Paindliku töökorralduse ja oskusliku tunniplaani koostamisega välditakse kahe vahetusega õppetööd.

Koolis on kasutusel e-kool ning veebipõhine dokumendihaldus, käivad ettevalmistused e-õpilaspileti kasutusele võtmiseks 2016/2017. õppeaastast.

Koolis valitseb sõbralik töökeskkond, õpilaste ja õpetajate vaheline suhtlemine oli üksteisega arvestav ja lugupidav. Järelevalve teostaja hinnangul on direktor loonud ühtehoidva õpetajate ja tugispetsialistide meeskonna, kelle eesmärgiks on õpilaste toetamine. Nii rahuloluküsitluste kui ka õpilastega toimunud vestluste põhjal võib järeldada, et õpilased hindavad oma kooli, kuna õpetajad on toetavad, kaaslased sõbralikud ja omavaheline läbisaamine on hea.

2. Kooli dokumendid

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise aluseks on kooli dokumendid.

2.1 Põhimäärus

Kooli põhimäärus kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2011 määrusega nr 32 „Tallinna Kristiine Gümnaasiumi põhimäärus“. Põhimääruse põhjal on kooli tegutsemise vorm põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Põhimäärus võimaldab koolis avada hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV) õpilaste rühmi ja klasse. 2015/2016. õppeaastal töötab koolis 13 õpiabirühma. Järelevalve teostaja hinnangul on põhimäärus kooli tegevuse aluseks. Kooli põhimäärus on vastavalt PGS § 69 lõikele 1 avalikustatud kooli veebilehel. 

2.2 Arengukava

Kooli arengukava aastateks 2012-2016 on kinnitatud Tallinna Haridusameti juhataja 10.01.2012 käskkirjaga nr 1.-2/10. Arengukava koostamisel on lähtutud sise- ja välishindamise tulemustest. Kooli väärtuste, visiooni ja tegevuste ajakohasuse hindamiseks ning eelmise arengukavaperioodi edukuse analüüsimiseks korraldati õpetajatele kuus seminari.

Kooli missiooniks on aidata õpilastel kujuneda uuendusmeelseteks ja loovalt mõtlevateks inimesteks. Kooli lipulause on „Anda endast parim“, mis arvestab iga õpilase individuaalsusega. Kooli visiooniks on olla parimate õpioskustega kool Tallinnas. Arengukavas on kirjas, et visiooni saavutamiseks on tarvis püstitada eesmärgid ja viia läbi tegevused. On toimunud koolitused õpetajatele uuenduslike aktiivõppemeetodite tutvustamiseks, tähelepanu pööratakse erinevate õpioskuste arendamisele õppetöös.

Järelevalve toimumise ajal planeeriti koolis tegevusi uue arengukava koostamiseks. Esimesed õpetajate ühisseminarid olid kavandatud märtsi koolivaheajale.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 78 lõigetele 1 ja 2 viiakse vähemalt üks kord arengukava perioodi jooksul läbi sisehindamist ja see on aluseks uue arengukava koostamisele. Kooli direktori poolt on 26.10.2007  kinnitatud käskkiri nr 1.1-6/24 „Tallinna Kristiine Gümnaasiumi sisehindamise kord“, mille punkt 2.2 põhjal viiakse kompleksset sisehindamist läbi kord ühe aasta jooksul. Iga õppeaasta lõpus toimuvad õpilaste ja lapsevanemate rahuloluküsitlused ning on koostatud aruanne „Tallinna Kristiine Gümnaasiumi statistika 2010-2015“. Kooli direktori sõnul on õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad analüüsitud Tallinna Haridusametile 02.03.2016 esitatud dokumendis „Haridusasutuse juhi hindamisleht“. Pole esitatud sisehindamise aruannet, mis oleks direktori poolt kehtestatud. Koolis tuleb vastavalt PGS § 78 lõikudele 1 ja 2 ning kooli sisehindamise korra punktile 2.2 viia läbi sisehindamist ja vastavalt kooli põhimääruse § 22 lõikele 2 punktile 15 tuleb direktoril kinnitada sisehindamise aruanne.

2.3 Õppekava

Kooli õppekava koosneb gümnaasiumi ja põhikooli õppekavade üldosadest ning ainekavadest. Õppekavade üldosad on avalikustatud kooli kodulehel. Õppekavade õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted lähtuvad põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK) ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast (edaspidi GRÕK). Kooli õppekava täitmist arutab õppenõukogu vähemalt üks kord aastas ning teeb otsuse õppekava üldosa või ainekavade muutmise ja täiendamise kohta. Õppekava uuendatakse ka juhul, kui seda tingib muudatus õigusaktides. Kooli õppekava on viimati kehtestatud direktori 14.09.2015 käskkirjaga nr 1.1-6/12. Muudatused on läbi arutatud õppenõukogus 27.08.2015, kooli õpilasesinduse poolt 11.09.2015 ja hoolekogus 02.09.2015.

Kooli õppekava punkt 1.3 ütleb, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Järelevalve toimumise ajal õppis koolis 10 õpilast, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kuna nad on erineva emakeelega, siis neile eraldi keele- või/ja kultuuriõpet ei korraldata. Õppekava põhjal toetab eesti keelt mitte emakeelena rääkivaid õpilasi tugisüsteem.

Põhikooli riiklikust õppekavast vaba tunniressursi kasutamine lepitakse õpetajate ja direktsiooni vahel kokku eelmise õppeaasta lõpus ning otsus kinnitatakse õppenõukogus augustis. Vaba tunniressurssi on I kooliastmes 7 tundi, II kooliastmes 6 tundi ja III kooliastmes 4 tundi. Lisanduvatest tundidest teavitatakse lapsevanemaid kooli kodulehel. 2015/2016. õppeaastal on I kooliastmes lisatunnid loov eesti keel, kirjatehnika ja lugemine, loov matemaatika ning loodusvaatlused; II kooliastmes inglise keele grammatika, kirjatehnika ja lugemine, loov matemaatika ning värvusõpetus; III kooliastmes inglise keele grammatika, arvuteooria rakendused, loodusvöötmed ning Eesti selgroogsed.

Gümnaasiumi õppekava näeb reaalainete õppesuunal ette 99 kursust ja humanitaarainete õppesuunal 100 kursust. Lisaks gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kursustele on reaalainete õppesuunal võimalik valida 11 ja humanitaarainete õppesuunal 10 kursuse vahel, õppesuundadele ühiseid valikkursusi on 10. Gümnaasiumi õpilane peab igal õppeaastal valikkursusi sooritama vähemalt kahe õppeaine ulatuses.

Õppekava punktis 1.4 kirjeldatakse III kooliastmes loovtöö koostamise põhimõtteid. Igal aastal luuakse kooli loovtööde komisjon, kuhu kuuluvad õppealajuhataja, klassijuhatajad ja loovtööde juhendajad ning mis koordineerib loovtöödega seonduvat alates 7. klassis teemade ja juhendajate valikust kuni kaitsmiseni 8. klassi II poolaastal. Erisusi eesti keelest erineva kodukeelega õpilastele õppekavas ega ka dokumendis „Loovtöö läbiviimise juhend“ ette nähtud ei ole.

Kooli õppekava lisa on hindamisjuhend, mis on kinnitatud direktori 11.09.2014 käskkirjaga nr 1.1-6/15 ja kirjeldab hindamise üldpõhimõtteid koolis. Käsitletakse õpilase hindamise eesmärke, tagasiside vorme, hindamisest informeerimise korda, hindamisskaalat, hinnete vaidlustamist, järelevastamise ja järgmisesse klassi üleviimise korda nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Koolis rakendatakse kujundavat hindamist. 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõikides õppeainetes hinnete asemel suulist ja kirjalikku sõnalist hindamist, alates 2. klassist numbrilist hindamist. Kooli hindamisjuhend on õpilase arengut toetav ja on kooskõlas PGS § 29, PRÕK § 19-23 ja GRÕK § 15-18 sätestatuga.

HEV õpilaste, sealhulgas andekate õpilaste õppetegevuse korraldamist käsitletakse õppekava punktides 2.2 ja 2.3. Selle põhjal püüab kool luua HEV õpilastele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Klassi- ja aineõpetajad koostöös tugispetsialistidega jälgivad õpilaste toimetulekut ning vajadusel kohandavad õppeprotsessi vastavalt õpilaste vajadustele ning avavad õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi (edaspidi IAK). Õppekava põhjal on esmasteks õpilase individuaalse arengu toetamise võimalusteks õppetöö diferentseerimine klassi tasandil, õpilase tunniväline individuaalne abistamine ja koostöö lapsevanemaga. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks rakendatakse õpilase käitumise korduvat vaatlust erinevates tingimustes, pedagoogilist hindamist, tugivõrgustiku loomist, erialaspetsialistide juurde pöördumise soovitamist ning nõustamiskomisjoni suunamist.

Vestlustest kooli õppealajuhatajate ja tugispetsialistidega ning HEV õpilaste arengut käsitleva dokumentatsiooniga tutvumise põhjal saab teha järelduse, et kõiki õppekavas kirjeldatud õpilase toetamise põhimõtteid viiakse ellu.

Koolis ei ole avatud HEV õpilaste klasse ja HEV õpilased on kaasatud tavaklassidesse. HEV õpilaste kaasava õppe põhimõtted tuleks õppekavasse lisada.

2.4 Üldtööplaan

Haridus- ja teadusministri 25.08.2010 määruse nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“ § 5 ette nähtud nimetuse üldtööplaani asemel kasutatakse koolis vastava dokumendi nimetusena üldtegevuskava. 2015/2016. õppeaasta üldtegevuskava on kehtestatud direktori 12.10.2015 käskkirjaga nr 1.1-6/21. Kõikides valdkondades on püstitatud eesmärk, planeeritud tegevused eesmärgi täitmiseks, määratud ajaline kestvus ja vastutajad. Õppe- ja kasvatusprotsessile on püstitatud eesmärk, et iga Tallinna Kristiine Gümnaasiumi lõpetaja on õpihimuline ja elus toimetulev. Õpilasi toetavate tegevustena on välja toodud koolipäeva ja vaba aja sisuka veetmise korraldamine, õppekäikude süsteemi rakendamine, iga õpilase nõustamine ja abistamine tema vajadustest lähtuvalt ning võrgustiku tegevuse parendamine õpilase nõustamiseks ja igakülgseks arendamiseks. Järelevalve teostamise ajal oli koolis käivitunud populaarne vahetunni mälumäng, töötasid töörühmad õpioskuste võistluste väljatöötamiseks. Kooli visiooni elluviimiseks on planeeritud mitmed tegevused ja näiteks 2014/2015. õppeaastal teostamata jäänud kooli õpioskuste võistluste süsteemi väljaarendamine ja rakendamine on planeeritud 2015/2016. õppeaastal teoks teha.

Kooli üldtegevuskava on kooli tegevuse aluseks. Ettepanek on dokumendi nimetus viia vastavusse seadusandlusega.

2.5 Kodukord

Kooli kodukord on kehtestatud õppenõukogu 13.08.2011 otsusega nr 1.1-5/16 ja hoolekogu on andnud oma arvamuse 05.04.2011 toimunud koosolekul protokolli nr 1.1-4/2 põhjal. Direktori käskkirjaga on kooli kodukord kehtestamata, mis ei ole vastavuses PGS § 68 lõikega 1, mille põhjal kooli kodukorra kehtestab direktor. Õpilasesindus on kooli kodukorda arutanud 02.05.2013 toimunud koosolekul ja see on kehtestatud direktori 02.09.2013 käskkirjaga nr 1.1-6/13. Seega on kodukorra arutelu hoolekogus ja õppenõukogus toimunud poolteist aastat varem kui õpilasesinduses ja kaks aastat enne direktori poolt kehtestamist. Õpilasesinduse liikmetega 10.03.2016 toimunud vestlusel selgus, et kooli õpilastele kodukorda ei ole tutvustatud. Kodukord on kättesaadav kooli veebilehelt, kantseleis on võimalik kodukorraga tutvuda paberkandjal, kuid õpilastele nähtavale kohale seda välja pandud pole. Kodukord on olemas õpilaste õpilaspäevikus, kuid need on kohustuslikud 1-6. klassi õpilastele. Kooli kodukord tuleb teha õpilastele nähtavaks.

Kooli kodukord on põhjalik dokument, kus käsitletakse kooli töökorraldust, õppeprotsessis osalejate ühtseid käitumisnõudeid ja õigusi; õpilastele, lapsevanematele ning õpetajatele kehtivaid reegleid. Kodukorral on 22 lisa, näiteks hindamise kord, individuaalse õppekava järgi õppimise kord, õpilaste tunnustamise ja mõjutamise kord, loovtöö läbiviimise juhend, arenguvestluste läbiviimise kord, õpilase ja koolitöötaja vaimse ning füüsilise turvalisuse tagamise kord, evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise juhend ning kriisiolukorras tegutsemise juhised.

Kodukorras kirjeldatakse mõjutusmeetmeid õpilase käitumisprobleemide ja koolikohustuse mittetäitmise korral. Tugimeetmetena nähakse ette õigust saada psühholoogilist abi ning kasutada muid tugiteenuseid, saada ainealast konsultatsiooni ja õpiabi, osaleda aine- ja huviringide töös, saada tunnustust õppe- ja tunnivälise tegevuse eest.

Järelevalve ajal koolimajas liikudes oli mitmeid olukordi, kus ei tagatud õpilaste turvalisust vahetundide ajal: I kooliastme koridoris jooksid lapsed edasi-tagasi, teised istusid põrandal telefonidega ning jäid jooksjatele ette, samal ajal käisid mõned õpilased klassiustest sisse-välja ja avanevad uksed olid jooksjatele ohtlikud. Treppidega külgkoridorides oli järelevalve ajal mitmel korral näha paari meetri kõrgusel aknalaual istuvaid põhikooliõpilasi. Teen ettepaneku kaaluda koolimajas meetmete kasutamist, et tagada vahetundide ajal õpilaste turvalisus.

3. Juhtimine ja pedagoogilised töötajad

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi töötajate koosseis on kinnitatud direktori 19.01.2016 käskkirjaga nr 1.1-6/1. Kooli 51 õpetajat töötavad 43,32 ametikohal, lisaks on koolis 1,0 ametikohaga eripedagoog ja 1,0 ametikohaga sotsiaalpedagoog.

Kooli direktoriga on EHISe andmetel sõlmitud tööleping 17.09.2002. Õppealajuhataja 1,0 ametikohal töötavad kaks õppealajuhatajat, kes annavad ka inimeseõpetuse ja vene keele tunde. Üks õppealajuhataja vastutab I-II kooliastme ja ainesektsioonide tegevuse eest, samuti kooli õppekavaarenduse ja HEV õpilaste arendamise eest. Teine õppealajuhataja kureerib III kooliastme ning gümnaasiumi tegevust, eksamite, uuringute ja testide läbiviimist, HEV õpilaste toetamist, praktikantide juhendamist ning koostab tunniplaane.

Tugispetsialistid vastavad kvalifikatsiooninõuetele. Eripedagoog on 1989. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli defektoloogi eriala ja sotsiaalpedagoog 2013. aastal Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe. Mõlemad tugispetsialistid osalevad aktiivselt erialastel ja HEV laste teemalistel koolitustel, näiteks 2015. aastal on nad osalenud 7-l koolitusel. Sotsiaalpedagoog on määratud direktori 10.09.2014 käskkirjaga nr 8-4/218 haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerijaks (edaspidi HEV koordinaator).

Õpilaste toetamiseks on kõik kooli õpetajad ja töötajad, kes töötavad koolis 2014/2015. õppeaastast, läbinud koolitused „HEV õpilane üldhariduskoolis“ ja/ või „Käitumisraskustega laps koolis“.

Kooli õppenõukogu toimub alati õppeaasta alguses ja lõpus ning iga õppeveerandi lõpus, vajadusel ka tihedamini. Õppenõukogu töötab nõuetekohaselt, koosolekud on protokollitud ja korrektselt vormistatud, õppenõukogude koosolekute päevakorrad on avaldatud kooli veebilehel. Õppenõukogu on viimase aasta jooksul arutanud õpilaste järgmisse klassi üleviimist, põhikooli ning gümnaasiumi lõpetamisega seonduvat, õpilaste tunnustamist, tugimeetmete rakendamist, HEV õpilaste õppetöö, koduõppe ja õpiabirühmade töökorraldust jne.

Õpilastele tugimeetmete rakendamist, nende korraldamist ja analüüsi on käsitletud ka kaks korda kuus toimuvatel direktsiooni koosolekutel. Direktsiooni kuuluvad direktor, õppealajuhatajad, huvijuht, haldusjuht ja sekretär. Direktsiooni koosolekute protokollide põhjal on 2015/2016. õppeaastal arutatud koduõppel oleva õpilase tunniplaani ja konsultatsioonigraafikut, õpilaste koolikohustuse täitmise, õppeedukuse ning käitumise probleeme, lapsevanema kaebust hindamise kohta ja tugimeetmete rakendamist. Direktsioon on analüüsinud kasutatud tugimeetmete tõhusust, vajadusel on koosolekutel osalenud tugispetsialistid. Õpilasega seotud probleemile järgneb ümarlaua nõupidamine, kus leitakse konkreetsele õpilasele sobivaimad tugimeetmed. Kuigi direktsioonis arutatakse HEV õpilaste toetamist, pole direktsiooni koosseisu kaasatud HEV koordinaatorit. Samuti puudub dokumendis „Hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamise ja õppe korraldus Tallinna Kristiine Gümnaasiumis” ülevaade, milline roll on direktsioonil HEV õpilaste toetamisel. Kooli juhtkond, õpetajad, tugispetsialistid, aineõpetajad ja klassijuhatajad teevad pidevat koostööd õpilaste toetamisel ning vestlusest õpilastega ilmnes, et ka nemad tunnetavad seda.

Kool teeb pidevat koostööd hoolekoguga. 2015/2016. õppeaasta hoolekogu koosseis on kinnitatud Tallinna Haridusameti 27.10.2015 käskkirjaga nr 1.-2/621 lisaga 21. Hoolekogu koosolekud toimusid 2014/2015. õppeaastal 3 korral ja käesoleval õppeaastal olid järelevalve teostamise ajaks toimunud 2 korral. Hoolekogu on arutanud õppekava muudatusi, pikapäevarühma töökorraldust, õpilaste arvu suurendamist klassides, ürituste korraldamist, kodukorra muudatusi, õpilaskonverentsi korraldamist jne ning kuulanud direktori ülevaadet kooli tegevuskava ja eelarve täitmisest. Hoolekogu protokollid on korrektselt vormistatud ja tegevus vastab seadusandluses sätestatule.

Kooli õpilasesindus töötab õpilasesinduse põhimääruse alusel, mis on kinnitatud direktori 02.05.2011 käskkirjaga nr 1.1-6/10. Õpilasesindusse kuuluvad 6.-12. klassi õpilased, koosolekuid peetakse igal reedel. Õpilasesindus on valinud esindajad, kes osalevad hoolekogu ja õppenõukogu töös. 11.09.2015 toimunud koosolekul arutati õppekava muudatusi, veel on arutatud hindamisjuhendit, uurimistööde läbiviimise korda, 2013. aastal ka arengukava ja kodukorra muudatusi. Õpilasesinduse koosolekute protokollid sisaldavad vaid osalejate nimesid, päevakorda ja otsuseid, seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas kooli dokumentide koostamisel ka õpilaste arvamusega arvestatakse. Järelevalve käigus kohtuti õpilasesinduse liikmetega, kes kinnitasid, et õpilasesindus tegutseb aktiivselt, kuigi koostöö kooli juhtkonnaga piirdub ürituste korraldamisega. Õpilased kinnitasid, et kiusamist ja koolivägivalda koolis ei tolereerita, probleemide korral sekkuvad nii kaasõpilased kui ka õpetajad.

4. Tugimeetmed ja õpilase arengu toetamine

HEV õpilaste toetamine toimub direktori 22.12.2015 käskkirjaga nr 1.1-6/26 kinnitatud „Hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamise ja õppe korraldus Tallinna Kristiine Gümnaasiumis” alusel. HEV õpilaste toetamiseks vajaliku koostöö korraldamisega tegelevad koolis õppealajuhatajad, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, aineõpetajad ja klassijuhatajad. Hariduslike erivajadustega õpilastele rakendatakse tugimeetmetena õpiabirühmi, eripedagoogi konsultatsioone, ainepõhist õpiabi, sotsiaalpedagoogilist tuge, ümarlauavestlusi, klassijuhataja nõustamistegevust ja individuaalset õppekava (edaspidi IÕK). Dokumendi punkt 6.3 ütleb, et õppenõukogu otsusega on puuduliku veerandihindega õpilasel kohustus osaleda konsultatsioonitundides. Tuginedes PGS § 37 lõikele 1 on vaja täiendav pedagoogiline juhendamine väljaspool õppetunde kokku leppida õpilase ja lapsevanemaga.

Eripedagoog töötab vastavalt logopeed-eripedagoogi ametijuhendile, mis on kinnitatud direktori 16.09.2013 käskkirjaga nr 1.1-6/5. Sotsiaalpedagoogi tööülesanded on määratud psühholoog-sotsiaalpedagoogi ametijuhendiga, mis on kinnitatud direktori 01.02.2010 käskkirjaga 1.1-6/7. Koolis 2015/2016. õppeaastal psühholoogi ei tööta. Kuigi sotsiaalpedagoog nõustab õpilasi ja õpetajaid lihtsamates küsimustes, puudub tal psühholoogi pädevus ning vajadusel nõustab õpilasi Kristiine Sotsiaalmaja laste päevakeskuse psühholoog. Seetõttu tuleb ametijuhendi nimetusest välja jätta psühholoogi ametinimetus ning tööülesannetest psühholoogi pädevusega seotud ülesanded.

Kooli sotsiaalpedagoogiga 08.03.2016 toimunud vestluses selgus, et tema ülesandeks HEV koordinaatorina on HEV õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, õpetajate ning juhtkonna vahel. Ta teeb koostööd õpilase, lapsevanema, aineõpetajate, klassijuhatajate, tugispetsialistide, kooli juhtkonna ja vajadusel ka teiste ametkondadega selleks, et rakendada koolis last toetavaid vajalikke meetmeid. Sotsiaalpedagoog koostab HEV õpilastele elektroonilised IAKd. Õpilasele avatakse IAK, kui ta on direktori käskkirjaga määratud õpiabirühma, kohustuslikele ainekonsultatsioonidele või tal on käitumis-, sotsiaalsed või muud probleemid. IAKd analüüsitakse ja täiendatakse tugispetsialistide ja aineõpetajate poolt kaks korda aastas, jaanuaris ja juunis. Sotsiaalpedagoog tegeleb pidevalt käitumis- ja sotsiaalprobleemidega õpilastega, igaühega neist on kokkulepitud kindlad ajad, millal kohtutakse, tõsisematel juhtudel on sotsiaalpedagoog nende õpilastega kontaktis iga päev. Koolil on mõte luua rahunemisklass, kuhu saaks panna tööd tegema õpilased, kes tunnis korda rikuvad, aga ruumipuuduse ja probleemsete õpilaste vähesuse tõttu, pole mõte veel teostunud. Praegu saadetakse tunnis korda rikkunud õpilased koos iseseisva tööga sotsiaalpedagoogi või õppealajuhataja kabinetti. Probleemse käitumisega õpilasele koostatakse käitumise tugikava ja sõlmitakse kokkulepped edasise tegevuse osas.

Seoses õpiraskustega on üleriigiline nõustamiskomisjon soovitanud ühele 6. klassi õpilasele õpet väikeklassi tingimustes. Kuna poole õppeaasta pealt ei olnud võimalik sobivat väikeklassi leida, siis õpib ta tavaklassis, sotsiaalpedagoog on määratud tema tugiisikuks. Talle on koostatud IÕK, mille põhjal võimaldatakse tal tunnis kaasa töötada võimetekohaselt, see tähendab, et tal tuleb teha mahult vähem ülesandeid kui kaasõpilastel ja näiteks matemaatikatunnis võib ta kasutada abivahendeid, samuti võimaldatakse talle individuaalne teemaõpe koos õpetajaga vähemalt kord nädalas ja teda hinnatakse diferentseeritult, et õpilane saaks tunda eduelamust. IÕKs on ära toodud ka õpitavad teemad nädalate kaupa ja oodatavad õpitulemused. Eripedagoogilisi meetodeid selle õpilase õpetamisel ei rakendata. EHISesse on õpilase IÕK sisse kandmata.

Sotsiaalpedagoog kutsub kokku ümarlaua nõupidamisi, kus arutatakse õpilasega seotud raskusi koos lapsevanema ja vajadusel ka Kristiine linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistiga. Kõik ümarlaua nõupidamised protokollitakse.

Sotsiaalpedagoog tegeleb ka põhjuseta puudujatega, suhtleb nende vanematega. Tõsisematel juhtudel kutsutakse lapsevanemad ümarlaua nõupidamisele, vajadusel teavitatakse lastekaitsetöötajat. 6 õpilast, kellel on põhjuseta puudumisi üle 20%, on kantud EHISesse õppurite põhjuseta puudumiste alamregistrisse. Nendest õpilastest on teavitatud lastekaitsetöötajat ja koostöös sotsiaalpedagoogiga tehakse koostööd õpilase ja lapsevanemaga.

Kooli eripedagoogiga 07.03.2016 toimunud vestluses selgus, et tema peamisteks ülesanneteks on logopeedilise abi andmine õpilastele ja töö õpiabirühmadega. Septembrikuu kahe esimese nädala jooksul selgitab ta välja 1.-4. klassi õpilased, kellel on vajakajäämisi suulises või kirjalikus kõnes ning esitab direktorile nimekirja õpiabirühmade moodustamiseks. Järelevalve toimumise ajal oli koolis direktori 26.01.2016 käskkirjaga nr 3-1-18/4 moodustatud 13 õpiabirühma 45 õpilasega, ka EHISe 01.03.2016 andemetel oli koolis 45 1.-4. klassi õpilast, kellel oli kirjutamis-, lugemis- ja/või arvutusraskus. 10 õpiabi rühma töötavad kaks korda nädalas ja kolm rühma üks kord nädalas. Kõikide laste kohta olid olemas lapsevanemate nõusolekud. Rühmadel olid olemas õpiabirühma päevikud, kuhu kanti sisse toimunud tunnid ja tegevused. Õpilastele olid koostatud IAKd. Õpilase arengut hinnatakse uuesti jaanuaris ja mais, tulemused kantakse IAKsse, analüüsitakse arengut ning planeeritakse edasist tegevust. IAKd olid täidetud nõuetekohaselt. Jaanuaris oli analüüsitud I poolaastal püstitatud eesmärkide täitmist ja sellest tulenevalt planeeritud II poolaasta tegevusi.

Eripedagoog teeb tihedat koostööd klassiõpetajatega õpitavate teemade ja töömaterjalide osas, lisaks annab klassiõpetajatele tagasisidet arenguvestlusteks, vajadusel osaleb ka ise. Eripedagoogi sõnul teevad klassiõpetajad õpilastega väga palju individuaalset tööd, et hoida õpilasi ühtlasel tasemel ja nõrgemaid järele aidata.

Eripedagoog on kooli tugisüsteemi osa ning osaleb vajadusel ümarlaua nõupidamistel, nõustab lapsevanemaid ja annab soovitusi nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.

Koolis tehakse järjepidevat tööd, et aidata õpiraskustega õpilasi. Üheksale 9. klassi õpilasele on koostatud IÕKd, kaheksale matemaatikas ja viiele eesti keeles, et aidata neil edukalt lõpetada põhikooli. Õpilaste toetamiseks on õppenõukogu otsusega kümnele õpilasele määratud erisused põhikooli lõpueksamitel, kas eksami sooritamine omaette ruumis või lisaajaga, ühele koduõppel olevale õpilasele eksamite sooritamine kodus.

37-le 5.-9. klassi õpilasele on direktori 26.01.2016 käskkirjaga nr 3.1-18/4 määratud ainealased konsultatsioonid. Ainealaste konsultatsioonide eesmärk on õpilase ja õpetaja koostöös jõuda oodatavate õpitulemusteni. Igal õppeainel on kaustik-päevik, kuhu kantakse sisse tunnid, tegevused ja saavutatud õpitulemused. Koolis nimetatakse neid õpiabipäevikuteks.

EHISes on 54 õpilasele märgitud tugimeetmeks koolikorraldusliku meetmena tugiisik. Tugiisikuga õpilased on 1.-4. klassi õpiabirühmade õpilased ning 9. klassi õpilased, kellele on koostatud IÕK. Direktor on määranud 1.-4. klassi õpilastele tugiisikuks eripedagoogi, 9. klassi õpilastele aineõpetaja. Kooli õppekavas ja dokumendis „Hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamise ja õppe korraldus Tallinna Kristiine Gümnaasiumis“ puudub koolikorraldusliku meetmena tugiisiku mõiste.

Vastavalt PGS § 58 lõikele 1 ja PGS § 58 lõikele 3 punktile 4 on tugiisiku eesmärk mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma, teistest lugu pidama, ennetamaks turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis. EHISesse kantud 54 õpilasel ei olnud järelevalve teostajale teadaolevalt käitumisprobleeme.

Sihtasutuse Innove ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu alusel saab kool lisaraha eestikeelse õppe ja/või täiendava eesti keele õppe toetamiseks. Koolis on kümme õpilast, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Klassijuhataja on määratud nende tugiisikuks ja nad saavad lisatunde eesti keele ja teiste õppeainete sõnavara arendamiseks. Toetamaks nende õpilaste enesehinnangut, suhteid klassikollektiivis ja karjääri planeerimist, toetab neid pidevalt sotsiaalpedagoog. IÕKd nendele õpilastele koostatud ei ole. Järelevalve käigus külastati 1. klassi eesti keele, 6. klassi matemaatika ja 9. klassi kirjanduse tunde. Kõigis neis klassides õpivad eesti keelest erineva kodukeelega õpilased. Õpetajad toetasid kõiki õpilasi. Õpilastelt, kelle kodune keel on eesti keelest erinev keel, küsiti tagasisidet, et olla kindel, et nad on aru saanud. 6. ja 9. klassi õpilased osalesid tunnis aktiivselt, tegid edukalt kaasõpilastega samu ülesandeid. 1. klassi õpilasel oli raskusi ülesannete tegemisel ja õpetaja aitas teda pidevalt. Õpetaja sõnul kordavad nad eesti keelest erineva koduse keelega õpilasega iga päev peale tunde kõik koolipäeval õpitu üle. Klassiõpetaja teeb südamega tööd ja on väga innustunud, aga võib vajada kogenumate kolleegide abi, kuna klassis on mitu HEV õpilast, kes vajavad tuge. Kuna õpetaja töötab koolis esimest aastat, siis ei ole ta ka läbinud koolitusi HEV lastega töötamiseks, samuti puudub tal kvalifikatsioonile vastav haridus lähtudes haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lõikest 1. Koolil tuleb leida kvalifikatsioonile vastav õpetaja vastavalt haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lõikele 1.

Järelevalve teostaja hinnangul saavad eesti keelest erineva kodukeelega õpilased koolis igakülgset tuge, nende arengut jälgitakse ja toetatakse pidevalt, vajadusel rakendatakse tugimeetmeid.

Kõigi õpilastega viiakse igal õppeaastal läbi arenguvestlus, mille ülesandeks on vastastikuse usalduse loomine, tekkinud probleemidele lahenduste otsimine, eesmärkide püstitamine ja kokkulepete saavutamine nende täitmiseks. Arenguvestlused aitavad kasvatada õpilase enesekindlust. Enne arenguvestlust täidavad õpilane ja lapsevanemad küsimustiku, mille abil klassijuhataja arenguvestluse ette valmistab. Arenguvestlustel osalevad õpilane, lapsevanem ja klassijuhataja, vajadusel kaasatakse õppealajuhataja, tugispetsialist või aineõpetaja. Arenguvestluste läbiviimise kord on kinnitatud direktori 28.10.2015 käskkirjaga nr 1.1-6/23, dokument sisaldab nii arenguvestluse juhendit kui ka küsimustikku õpilasele ja lapsevanemale. Klassijuhatajad teevad arenguvestlustest kokkuvõtte õppeaasta lõpus toimuval arenguvestlusel, välja tuuakse õpilaste ja lapsevanemate mured ja probleemid ning ettepanekud juhtkonnale ja õpetajatele.

Pikapäevarühma sel õppeaastal koolis ei tööta, sest peale septembris 2015 toimunud proovinädalat ei laekunud piisavalt sooviavaldusi.

Vestlustes kooli õpetajatega rõhutati asjaolu, et kõik õpilased on andekad. Koolis julgustatakse õpilasi tegelema huvide ja hobidega ning toetatakse olümpiaadidel ning konkurssidel osalemist. Andekatele lastele koostatakse kord poolaastas konsultatsioonigraafik, et saada aineõpetajalt lisaülesandeid ja täiendavaid õppematerjale.

Õppekava toetava tegevusena töötab koolis 12 tasuta ja 6 tasulist huviringi. Robootikaringi võistkond tuli Eesti meistriks ja esindas Eestit rahvusvahelistel võistlustel Hispaanias, Saksamaal ja Austraalias.

Koolis on mitmeid koostööprojekte ja koostööpartnereid, näiteks Helsingi Aleksis Kivi nimeline kool ning Riia 9. Keskkool. 2014. aastal sai kool Tallinna Haridusameti konkursil „Turvaline kool” peaauhinna, osaletakse projektides „Targalt internetis“, „Suitsuprii klass“, korraldatakse projekte „Emad koolis“, „Isad koolis“, „Vilistlane koolis“, „Huvitav koolitund“ ja õpilaskonverentsi „Huvitav kool“.

III KOKKUVÕTE

2015/2016. õppeaastal õpib koolis 757 õpilast, nendest 106 gümnaasiumis ja 10 õpilast on eesti keelest erineva koduse keelega. Koolis töötab 51 õpetajat. Gümnaasiumis saab õppida reaal- või humanitaarsuunal. Koolimaja on remonditud ja puhas.

Kooli dokumentatsioonis kajastuvad õpilaste arvud ei ole vastavuses 01.03.2016 seisuga EHISesse kantud arvudega, kuna sinna on kantud eesti keelest erineva koduse keelega õpilasi 13.

Koolil on arengukava aastateks 2012-2016, milles püstitatud eesmärkide põhjal on planeeritud ja läbi viidud tegevusi. Direktoril tuleb kehtestada sisehindamise aruanne, mille põhjal saab ette valmistada uut arengukava.

Kooli õppekava koosneb gümnaasiumi ja põhikooli õppekavade üldosadest ning ainekavadest. Lähtuvalt seadusandluse või kooli vajaduste muutumisest, vaadatakse koolis õppekava regulaarselt üle ja vajadusel viiakse sellesse sisse muudatused.

Kooli õppekava lisa on hindamisjuhend. Koolis rakendatakse 1. klassis kujundavat hindamist. Gümnaasiumi õppekava põhjal on reaalainete õppesuunal 99 kursust ja humanitaarainete õppesuunal 100 kursust. Lisaks gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kursustele on reaalainete õppesuunal võimalik valida 11 ja humanitaarainete õppesuunal 10 kursuse vahel.

Vestluste ja HEV õpilaste arengut käsitleva dokumentatsiooni põhjal selgus, et kõiki õppekavas kirjeldatud õpilase toetamise põhimõtteid viiakse ellu. Koolis ei ole klasse HEV õpilastele, kõik HEV õpilased on kaasatud tavaklassidesse. HEV õpilaste kaasava õppe põhimõtted tuleks õppekavasse lisada.

Kooli kodukord on väga põhjalik dokument ja see käsitleb kooli töökorraldust, õppeprotsessis osalejate ühtseid käitumisnõudeid ja õigusi; õpilastele, lapsevanematele ning õpetajatele kehtivaid reegleid ja ka õpilase toetamiseks ette nähtud tegevusi. Kodukorral on 22 lisa. Kodukord tuleb õpilastele nähtavaks teha. Koridoris, kus õpivad I kooliastme õpilased, ei olnud turvaline. Soovitan kaaluda vahetunni ajal turvalisuse tagamiseks meetmete kasutuselevõtmist.

Koolis on direktori 10.08.2015 käskkirjaga nr 1-1/16 kehtestatud koolitöötajate koosseis.

Tugispetsialistidena töötavad eripedagoog ja sotsiaalpedagoog, kes on määratud ka haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerijaks.

Õpilaste toetamiseks on kooli õpetajad ja töötajad läbinud koolitused „HEV õpilane üldhariduskoolis“ ja/ või „Käitumisraskustega laps koolis“.

Kooli õppenõukogu töötab nõuetekohaselt, koosolekud on protokollitud ja korrektselt vormistatud, õppenõukogu koosolekute päevakorrad on avaldatud kooli veebilehel.

Õpilastele tugimeetmetele rakendamist, nende korraldamist ja analüüsi käsitletakse kaks korda kuus direktsiooni koosolekutel, kaasata tuleks ka HEV koordinaator.

Kool teeb pidevat koostööd hoolekoguga. Hoolekogu on arutanud õppekava muudatusi, pikapäevarühma töökorraldust, õpilaste arvu suurendamist klassides, ürituste korraldamist, kodukorra muudatusi, õpilaskonverentsi korraldamist jne ning kuulanud direktori ülevaadet kooli tegevuskava ja eelarve täitmisest.

Kooli õpilasesindus töötab õpilasesinduse põhimääruse alusel. Korraldatakse koolisiseseid üritusi, koosolekutel on arutatud kooli arengukava, õppekava ja kodukorra muudatusi.

HEV õpilaste toetamine toimub direktori 22.12.2015 käskkirjaga nr 1.1-6/26 kinnitatud „Hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamise ja õppe korraldus Tallinna Kristiine Gümnaasiumis” alusel. HEV õpilaste toetamiseks vajaliku koostöö korraldamisega tegelevad koolis õppealajuhatajad, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, aineõpetajad ja klassijuhatajad.

Kooli sotsiaalpedagoog töötab psühholoog-sotsiaalpedagoogi ametijuhendi alusel. Koolis psühholoogi ei tööta, õpilased saavad abi Kristiine Sotsiaalmaja laste päevakeskuse psühholoogilt. Sotsiaalpedagoogi ametijuhendi nimetusest tuleb välja jätta psühholoogi ametinimetus ning tööülesannetest psühholoogi pädevusega seotud ülesanded.

Sotsiaalpedagoog koostab HEV õpilastele elektroonilised IAKd. Õpilasele avatakse IAK, kui ta on direktori käskkirjaga määratud õpiabirühma, kohustuslikele ainekonsultatsioonidele või tal on käitumis-, sotsiaalsed või muud probleemid. IAKd analüüsitakse ja täiendatakse tugispetsialistide ning aineõpetajate poolt kaks korda aastas, jaanuaris ja juunis. Probleemse käitumisega õpilasele koostatakse käitumise tugikava ja sõlmitakse kokkulepped edasise tegevuse osas.

Sotsiaalpedagoog kutsub kokku ümarlaua nõupidamisi, kus arutatakse õpilasega seotud raskusi koos lapsevanema ja vajadusel ka Kristiine linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistiga.

Kooli eripedagoogi peamisteks ülesanneteks on logopeedilise abi andmine õpilastele ja töö õpiabirühmadega. Koolis on moodustatud 13 õpiabirühma 45 õpilasega, kellel oli kirjutamis-, lugemis- ja/või arvutusraskus. Õpilastele oli koostatud IAKd, lapsevanemad olid andnud nõusoleku õppeks õpiabirühmas.

Koolis tehakse järjepidevat tööd, et aidata õpiraskustega õpilasi. Üheksale 9. klassi õpilasele on koostatud IÕKd, kaheksale matemaatikas ja viiele eesti keeles, et aidata neil edukalt lõpetada põhikooli.

EHISes on 54 õpilasele märgitud tugimeetmeks koolikorraldusliku meetmena tugiisik. Tugiisikuga õpilased on 1.-4. klassi õpiabirühmade õpilased ning 9. klassi õpilased, kellele on koostatud IÕK. Õpilasele tugiisiku määramise protseduur ja tugisiku tööülesanded tuleb sisse viia kooli selleteemalisse dokumentatsiooni, et tugimeetme rakendamine oleks kõigile üheselt arusaadav.

Õpilaste toetamiseks on õppenõukogu otsusega kümnele õpilasele määratud erisused põhikooli lõpueksamitel, kas eksami sooritamine omaette ruumis või lisaajaga, ühele koduõppel olevale õpilasele eksamite sooritamine kodus.

Sihtasutuse Innove ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu alusel saab kool lisaraha eestikeelse õppe ja/või täiendava eesti keele õppe toetamiseks. Koolis on kümme õpilast, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Klassijuhataja on määratud neile tugiisikuks ja nad saavad lisatunde eesti keele ja teiste õppeainete sõnavara arendamiseks. Toetamaks nende õpilaste enesehinnangut, suhteid klassikollektiivis ja karjääri planeerimist, toetab neid pidevalt sotsiaalpedagoog.

Eesti keelest erineva kodukeelega õpilased saavad koolis igakülgset tuge, nende arengut jälgitakse ja toetatakse pidevalt, vajadusel rakendatakse tugimeetmeid.

Kõigi õpilastega viiakse igal õppeaastal läbi arenguvestlus, mille ülesandeks on vastastikuse usalduse loomine, tekkinud probleemidele lahenduste otsimine, eesmärkide püstitamine ja kokkulepete saavutamine eesmärkide täitmiseks. Klassijuhatajad teevad arenguvestlustest kokkuvõtte õppeaasta lõpus toimuval arenguvestlusel, välja tuuakse õpilaste ja lapsevanemate mured ja probleemid ning ettepanekud juhtkonnale ja õpetajatele.

Vestlustes kooli õpetajatega rõhutati asjaolu, et kõik õpilased on andekad. Koolis julgustatakse õpilasi tegelema huvide ja hobidega ning toetatakse olümpiaadidel ning konkurssidel osalemist. Andekatele lastele koostatakse kord poolaastas konsultatsioonigraafik, et saada aineõpetajalt lisaülesandeid ja täiendavaid õppematerjale.

V ETTEPANEKUD KOOLI DIREKTORILE

  1. Kaaluda kaasava õppe põhimõtete lisamist õppekavasse.
  2. Kaaluda vahetundide ajal õpilaste turvalisuse tagamiseks vajalike meetmete kasutusele-võtmist.
  3. Teha kooli kodukord õpilastele nähtavaks.
  4. Tagada õpilaste täiendav pedagoogiline juhendamine väljaspool õppetunde kokkuleppel õpilase ja lapsevanemaga.
  5. Kaaluda sotsiaalpedagoogi ametijuhendi vastavusse viimist tööülesannetega.
  6. Kaaluda täienduste sisse viimist kooli HEV õpilaste toetamist käsitlevatesse dokumentidesse vastavale koolis toimivale tugisüsteemile.

VI ETTEKIRJUTUSED KOOLI DIREKTORILE

  1. Viia EHISe andmed vastavusse koolis olevate dokumentide ja tegeliku olukorraga lähtudes Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 6 lõikele 1, mille kohaselt registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Täitmise tähtaeg 31.05.2016.
  2. Viia vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 lõikudele 1 ja 2 ning kooli sisehindamise korra punktile 2.2 läbi sisehindamist ja vastavalt kooli põhimääruse § 22 lõikele 2 punktile 15 kinnitada sisehindamise aruanne. Täitmise tähtaeg 31.08.2016.
  3. Tagada õpetajate kvalifikatsioonile vastavus lähtudes haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lõikest 3 ning § 4 lõikele 1. Täitmise tähtaeg 31.08.2016.

Palume esitada ettekirjutuste adressaadil Harju maavanemale digiallkirjastatud kirjalik aruanne ettekirjutuste täitmisest, tõendades ettekirjutuste täitmist dokumentaalselt 5 päeva jooksul alates ettekirjutuse täitmise tähtajast aadressil info@harju.maavalitsus.ee

Katrin Kuusk

Haridus- ja kultuuritalituse peainspektor

Haridus- ja sotsiaalosakond

Harju Maavalitsus           

Ettekirjutused täidetud 31.08.2016

 

 

 

ÜLDHINNANG ÕPPEASUTUSE VÄLISHINDAMISSÜSTEEMI TOIMIMISELE

III KOKKUVÕTE

Tallinna Kristiine Gümnaasium (edaspidi lühendatult TKG) on õppeasutus, kus on õpilase arengut toetav õpi- ja kasvukeskkond ning professionaalne personal.  Koolielu kajastavat statistikat on TKG-s süsteemselt kogutud alates 2001. aastast, mil kooli arengut hakkas juhtima uus direktor, proua Tiina Pall. Alates 2003. aastast on kooli juhtkonna initsiatiivil juurutatud sisehindamist, mis süsteemiks kujunes sisehindamise korrana (kinnitatud direktori käskkiri nr 1.1-6/24  26.10.2007) 2007. aastal. Selle alusel on koolipoolse valikuna määratletud sisehindamise võtmevaldkondadeks õppimine, hindamine, haldamine ja koostöö. Nendes valdkondades andmete  kogumine,  juhtkonna või õppenõukogu tasemel läbiviidud arutelud ning kokkuvõtete tegemine on koolis kujunenud süsteemseks ja regulaarseks. Tänu sellele valdab kooli juhtkond põhjalikku ülevaadet just õppe- ja kasvatusprotsessist. Võtmevaldkondadele keskenduva ja kvaliteedipõhimõtetel eesmärgistamise ja sisehindamise süsteemi ülesehitamisel on tehtud alles esimesi samme. Ilmekalt kajastab seda taset REKK-le esitatud sisehindamise aruanne, mis on kooli juhtimiskvaliteedi taseme hea ja objektiivne peegeldus perioodi 2003-2008 kohta. Selle koostamisele rakendatud aja- ja energiakulu väärib igal juhul tunnustust, kuid samas ei kata esitatud andmed riiklikult sisehindamisele nõutavaid kriteeriume (vt Haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. aasta määrus nr 23) ning esitatud materjalid ei kuulu sageli kirjeldatava kriteeriumi valdkonda. Õppeasutus on visioonina fikseerinud püüdluse olla Tallinna haridusmaastikul hinnatud kool, kus on piisavalt motiveeritud õpilasi ja õpetajaid. Selle saavutamiseks on otsustatud organisatsioonilise põhiülesandena toetuda põlvkondade järjepidevusele ja traditsioonidele, pakkuda turvalist keskkonda ning anda kaasa inimlikku soojust ja palju teadmisi. Kooli püsiväärtustena nimetatakse head mikrokliimat, arenemisvõimelisust, meeskonnana toimivust, õpilaste vajaduste arvestamist ja traditsioonide austamist. Lisaks eelloetletule väärtustatakse TKG-s ja pööratakse  palju tähelepanu huvitegevuse, sh näite- ja kirjakunsti harrastamisele, sportimisvõimaluste arendamisele ning tippsportlastele individuaalsete õpivõimaluste loomisele. Mõlemas valdkonnas on TKG saanud tunnustusi Tallinna koolidevahelistel mõõduvõtmistel kui ka rahvusvahelises ulatuses .

Sisehindamise aruande, õppeasutuse dokumentidega tutvumise ja õppeasutuse külastuse põhjal võib järeldada, et senine sisehindamissüsteem toetab kooli arengut.

ÜLDHINNANG NÕUSTAMISPROTSESSILE

TKG-i  külastus ja nõustamisprotsessis osalemine jättis õppeasutusest positiivse üldmulje. Meeldiv oli tõdeda, et koolis valitseb positiivne mikrokliima ja avatud tööõhkkond. Kool oskab väärtustada oma eripära ja on nii õpilaste kui personali hulgas kujundanud välja kokkuhoidva organisatsiooni ning „meie tunde”.

Nõunikule sai osaks sõbralik, avatud ja koostööle orienteeritud vastuvõtt. Vesteldud sai koolijuhi, õppejuhtide, majandusjuhi, huvijuhi, raamatukogu hoidja, põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpetajate  ning õpilasesinduse esindajaga. Erilist tähelepanu ja tunnustust väärib kooli kui kasvu- ja arengukeskkonna soodne mõju õpilaste arengule – õpilased on viisakad, teretavad kooli külalisi, hoiavad üksteist (puudub koolivägivald) ja kooli kui ühisvara. See on koolikollektiivi hea töö tulemus.

Tunnustan kogu õppeasutuse personali, kes on üheskoos kujundanud Tallinna koolimaastikule huvitegevuse- ja spordilembelise ning õpilassõbraliku kooli. Õppeasutuse, kus on täpne ülevaade õpetaja ja õpilase koostöö tulemustest, väikesed klassid, nuputamise ringid, seltskonnatants ning projektitöö,  valitseb koolipere ühtne ning positiivne uskumine kooli jätkusuutlikkusse. 

Tänan direktor pr Tiina Palli ning TKG-i meeskonda meeldiva koostöö eest!

Soovin edu valitud  arengusuundades püstitatud eesmärkide saavutamiseks! 

Õppeasutuse välishindamise nõustamise tagasiside aruande koostaja:

Nimi: Heiki Kiidli 

Kuupäev: 21.05.2008.a. 

Lähtuvalt sisehindamise aktist toimub järgmine välishindamine 2012. aastal.

Tulevased sündmused:


14.-18.10.2024 Stiilinädal
31.10 Halloweeni stiilipäev, vahetunnidisko

Rohkem infot: huvitegevus -> sündmuste kalender



Войти

Tunniplaan 

  

Klõpsa Padleti ikoonil ja

vaata näiteid IKT

kasutamisest koolitundides

 

"Aktiivne ja turvaline koolipäev"

 

 

Erasmus+ projektid

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides

Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 60000 õppeasutust rohkem kui 72 maalt. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja, liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga aastal 2023.