Gümnaasiumi tunnijaotuskava

Tallinna Kristiine Gümnaasium on valikkursuste abil kujundanud õppesuunad, võimaldades õpet kuni kolmes õppesuunas.

Gümnaasiumi õppesuunad erinevad üksteisest vähemalt kaheksa valikkursuse poolest.

Gümnaasiumiastmes omandatavad keeletasemed:

A-võõrkeel vähemalt B2.1 tase.

B-võõrkeel vähemalt B1.1 tase.

C-võõrkeel vähemalt A2.1 tase.

I õppesuunas on ühendatud reaalainete ja loodusainete valdkonnad. Suund annab praktilised oskused IKT võimaluste kasutamiseks teabe analüüsimisel ja probleemidele rakenduslike lahenduste leidmisel. Õpilastel on võimalused väljaspool kooli, koostööpartnerite juures toimuvas õppes osalemiseks ning õues õppeks. Suuna valinud õpilased saavad paremad eeldused reaal- ja loodusainete valdkonnas edasiõppimiseks. 

II õppesuunas on ühendatud sotsiaalainete ja humanitaarainete valdkonnad. Suund annab oskuse meedia analüüsimiseks ja võimaluse sündmuste kajastamiseks koolimeedias. Humanitaarainete õppimine kujundab arusaama kaasaegse maailma ajaloost ja kultuurist. Õpilased omandavad uue võõrkeele alused ning tutvuvad maadega, kus seda keelt räägitakse. Suuna valinud õpilased saavad õppeülesannete lahendamise abil sotsiaalsed oskused ühiskonnas edukaks toimetulekuks ning edasiõppimiseks sotsiaal- või humanitaarvaldkonnas.

Tunnijaotusplaanid vaadatakse igal aastal üle õppenõukogus ja vajadusel tehakse parandusi ja täiendusi.

Valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted

I õppesuund on kujundatud sellistest reaalainete/loodusainete valikkursustest nagu „Elu keemia“, „Füüsika ja tehnika“, „Teistsugune füüsika“, „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond“, „Robootika“, „3D-modelleerimine“, „Joonestamine“, „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused“, “Rakendusmatemaatika”, „Matemaatiline statistika“, „Rakendusgeograafia“, “Keskkonnakeemia“, „Praktiline keemia“, „Uurimistöö alused“ (kõigis õppesuundades), „Praktiline geograafia“, „Väitlus“.

II õppesuund on kujundatud sellistest sotsiaalainete/humanitaarainete valikkursustest, nagu „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu“, „Inimene ja õigus“, „Psühholoogia“, „Rakenduspsühholoogia“, „Usundiõpetus“, „Globaliseeruv maailm“, „Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse“, „Tänapäeva filosoofilised küsimused“, „Kultuurilugu“, „Praktiline meedia“, „Kõne ja väitlus“, „Perekonnaõpetus“, „Liikumine välitingimustes“, „Kirjandus ja ühiskond“, „Funktsionaalne lugemine”, „Võõrkeel B2 keeleoskuse tasemel“.

10. klassis moodustub kooliõppekava riikliku õppekava kohustuslikest kursustest vastavalt õpilase poolt valitud suunale.
11. klassi lõpus valivad õpilased 11.-12. klassis õpitavad valikkursused kooli poolt pakutud valikust.
12. klassis õpivad kõik õpilased laia matemaatika ainekava järgi. Pärast 10. klassi tasemetöö sooritamist antakse õpilasele soovitused jätkamaks õpet kas laia või kitsa matemaatika ainekava järgi.

Õpilasel on olenemata läbitud ainekavast õigus valida kooli lõpetamisel kas kitsa või laia matemaatika ainekava järgi koostatud riigieksam.

Vajadusel kool kavandab ja viib valikkursusi läbi koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi.

Erinevate õppekeelte kasutamine kursuseti

Valikkursuste, sh uurimistöö, õppekeeleks võib olla koolis õpetatav võõrkeel.