Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri

Tallinna Kristiine Gümnaasium

1. Eksami eesmärgid
   • Hinnata kooli õppesuundadega seotud gümnaasiumi õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust.
   • Kujundada õpilase oskust otsustada ja valikuid teha.
   • Toetada õpilaste ettevalmistust õpingute jätkamiseks.
   • Suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi.
   • Teha otsus kooli lõpetamise kohta.
   • Rõhutada Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õppesuundade eripära

Eksamil nõutud teadmiste ja oskuste tase on määratletud kooli õppekava vastavate kursuste õpitulemustes.

2. Eksami sihtrühm
   • Eksami sihtrühm on gümnaasiumi lõpetajad, kes on läbinud gümnaasiumi õppekavas sätestatud kohustuslikud kursused, õppesuunast lähtuvad kohustuslikud valikkursused ja õpilase poolt valitud valikained.
3. Eksami vorm, korraldus
   • Eksami toimumise kuupäeva kinnitab direktor käskkirjaga III veerandi lõpuks.
   • Koolieksami materjalid koostavad kooli õppesuunda kuuluvad ainetoimkonnad ühes variandis ja lisaeksami ühes variandis.
   • Koolieksami läbiviimiseks moodustab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksami algust igas õppesuunas vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid.
   • Koolieksamikomisjoni esimees on kooli juhtkonna liige või juhtkonna määratud õpetaja, liikmeks aineõpetajad.
   • Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest.
   • Koolieksamikomisjoni esimeheks ei või olla eksamineeritava õppesuuna koolieksamiaine õpetaja.
   • Eksamitööde tulemused protokollitakse ja säilitatakse vähemalt 3 aastat.
   • Eksamitöö sooritamise vormi (kirjalik, suuline, kirjalik ja suuline või praktiline) määravad vastavate ainete õpetajad.
   • Õpilastel on kohustus sooritada õppesuunast lähtuv koolieksam.
   • Eksami sooritamisele planeeritav aeg on maksimaalselt kolm tundi.
   • Õpilane ei pea sooritama koolieksamit, kui vastavas aines või ainetes on kõik kursused hinnatud hindega „väga hea“ (hinne 5). Koolieksamihindeks arvestatakse hinnet „5“ maksimumpunktide väärtuses.
   • Eksamitöö kirjutatakse sinise või musta tindi- või pastapliiatsiga.
   • Eksamitöös ei tohi kasutada korrektuurpliiatsit ja –linti.
   • Käekirja tõttu ebaselged lõigud tõlgendatakse vigadena.
   • Eksamil ei ole lubatud kasutada mobiiltelefoni, elektronmärkmikku, tahvelarvutit ( kui koolieksami aineõpetaja ei ole otsustanud teisiti) .
   • Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksami aineõpetaja (teatmeteosed, atlased, tabelid jne.).
   • Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui 15 minutit ja õpilasel on hilinemiseks eksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
   • Kui eksaminand kasutab kõrvalist abi, üritab seda teha või aitab sellele kaasa, kõrvaldatakse ta eksamilt ning tema eksamitööd ei hinnata.
   • Õpilane kõrvaldatakse eksamilt ja eksamitööd ei hinnata., kui eksaminandi käitumine häirib eksami läbiviimist või teisi õpilasi.
4. Eksami ülesehitus
   • Eksam võib hõlmata ühte kuni kolme õppeainet.
   • Eksam põhineb vastava õppesuuna õppeainete kohustuslikel ja valikkursustel.
   • Õpilaste eksamivalikud kinnitatakse direktori käskkirjaga jooksva õppeaasta 25. Jaanuariks.
   • Õppesuundade valikeksamid on:

5. Eksamil nõutud teadmiste ja oskuste tase
   • Eksamitöö koostamisel arvestatakse kehtivat riiklikku õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/123042021011
   • Eksamitöö sisaldab erineva osakaaluga ülesandeid, mis annavad punkte vastavalt raskusastmele.
   • Teadmiste ja oskuste taseme väljaselgitamiseks eristatakse:
     • Teadmiste ja mõistmise tasand: õpilane teab gümnaasiumi kohustuslike kursuste ainekavadega määratud mõisteid, fakte, meetodeid ja protseduure.
     • Rakendamisoskuse tasand: õpilane saab probleemist aru, oskab lugeda ja tõlgendada informatsiooni, oskab valida ülesande lahendamise strateegia, oskab andmeid töödelda, oskab informatsiooni esitada ja lahenduskäike selgitada (põhjendada), annab korrektse vastuse.

6. Eksamitöö hindamine ja tulemuste apelleerimine
   • Kirjaliku, suulise, kirjaliku ja suulise või praktilise eksami hindamiseks moodustab direktor käskkirjaga komisjoni.
   • Eksami maksimaalne punktide arv on 100. Hindamine toimub vastavalt kooli hindamisjuhendile.
   • Gümnaasiumi lõpetamiseks on koolieksam sooritatud, kui punktisumma moodustab vähemalt 50% eksami koguväärtusest.
   • Komisjon parandab ja hindab eksamitöö seitsme päeva jooksul alates eksamitöö sooritamisest.
   • Õpilasele tehakse koolieksami hinne teatavaks e-kooli kaudu ja töö säilitatakse koolis 3 aastat.
   • Kui õpilane soovib eksamitulemust apelleerida, on tal õigus esitada viie tööpäeva jooksul pärast tulemuste avalikustamist eksamikomisjonile apellatsioonikiri .
   • Direktori poolt moodustatud erapooletu apellatsioonikomisjon kohustub apellatsiooni läbi vaatama ning otsusest õpilast kirjalikult teavitama seitsme tööpäeva jooksul. Apellatsioonikomisjon teeb eksamitöö kohta ühe järgmistest otsustest: 1) jätta eksamihinne muutmata; 2) tõsta eksamihinnet ; 3) langetada eksamihinnet .
   • Eksamitulemust saab vaidlustada üks kord.
   • Järeleksam toimub direktori poolt määratud ajal .
7. Järeleksami korraldus
   • Koolieksamilt puudunud või selle mittesooritanud õpilased teevad korduseksami, mis viiakse läbi hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel hiljemalt 25. augustiks.
   • Järeleksami koostab vastava õppesuuna ainetoimkond.
   • Direktor määrab järeleksami kuupäeva käskkirjaga.
8. Soovituslikud materjalid eksamiks valmistumisel

Eksamiks valmistumiseks kasutatakse riiklikust õppekavast lähtuvaid õppematerjale.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123042021011

 (2) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 17 lõikele 4 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.

  (3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:

  1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;

  2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid;

[RT I, 25.03.2014, 7 - jõust. 28.03.2014]

  3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;

[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013

Kui kool õpetab gümnaasiumis mitut õppesuunda, siis võib defineerida igale suunale erineva õppekava. Kui aga erinevate suundade õpilased kuuluvad samasse klassi, siis võib olla mõistlik defineerida gümnaasiumi õppekava ja suunda määravad ained sinna alla paigutada. Osa õpilasi õpib neid, osa mitte.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014018 - õppekava muutmine