Nõuded vihikule

1. KOOLIVIHIK

Enne vihiku kasutusele võtmist joonida hariliku pliiatsiga vihik (kui pole äärejooned ette trükitud). Sisemine äärejoon kitsam, välimine laiem.

Vihikule panna ümbrispaber või kilekaaned.

Vihikute hoidmiseks kasutada vihikumappi.

2. VIHIKUTE PEALKIRJASTAMINE

Kirjutada vihiku etikett kaanel (ümbrispaberil) korrektse ja loetava käekirjaga

1) Vihiku liik (Harjutused*)

2) Kooli nimi (Tallinna Kristiine Gümnaasium**)

3) Klass ( I a klass (kl) )

4) Õpilase nimi (Kadri Kask)

* Õppeaine märkimisel kasutada lakoonilist sõnastust “Loovtööd” (“Etteütlused”, “Matemaatika”, “Lugemispäevik” jne).

** Väga pika koolinimetuse korral võib seda kokkuleppe kohaselt lühendada nii, et see mahuks ühele reale.

3. VIHIKU VORMISTAMINE

Vihiku alustamine Vihiku esimesel leheküljel alustatakse tööd 5.joonel, matemaatikavihikus 11.ruuduvahes.

Pealkirjade kirjutamine Pealkiri tõstetakse muust tekstist esile, tõmmates joon alla värvilise pliiatsiga. Kui kasutatakse alapealkirja, kirjutatakse see vahetult pealkirjale järgnevale reale. Võib samuti esile tõsta.

Teksti paigutamine Pealkirjast jäetakse üks joon tühjaks, matemaatikas 2 ruuduvahet. Vihikus jäetakse puhtad ääred st üle äärejoone ei tohi kirjutada. Iga uut tööd alustatakse taandreaga (va matemaatikas tulpade kirjutaminel). Kirjutamisvihikutes jäetakse eelmise ja uue töö vahele kaks vaba joont, matemaatikavihikutes 3 ruuduvahet.

Kuupäevade kirjutamine Kuupäev kirjutatakse töö esimese reaga ühele joonele, vihiku välisäärele araabia numbritega.

Periooditi on soovitav hinnata ja analüüsida vihikute kujunduse ja vormistamise nõuete täitmist ning kirja vihikus.