6.-12.klassini toimuvad suusatamise tunnid Nõmme Spordikeskuses (Külmallika tn) ja uisutamine Harju tänava uisuplatsil. Lähim ühistranspordivariant suusatamisele on buss nr 23 Trummi peatus.

Suuskade  laenutus 2,50 €, uiskude laenutus 2,50 €, iluuiskude laenutus 3,50 € . Kaasa õpilaspilet või ID-kaart !

Enda varustuse olemasolul suusatamine ja uisutamine tasuta.

Ajavahemiku 06.01.14-14.03.14 jooksul on õpilasel kohustus käia tunnis viiel korral (arvestatuna, et üks kord on topelttund). Maksimaalselt võib õpilane käia kahel korral uisutamas. Õpilane võib käia ka ainult suusatamas. Igal korral saab õpilane hinde. Hinnatakse: suusatamine vabastiilis, suusatamine klassikalises stiilis, distantsi läbimine, uisutamine otse, uisutamine selg ees.

Juhul kui lund pole toimub asendustegevus välistingimustes sportliku liikumisena .

SUUSATAMINE JA UISUTAMINE 2015

I TUND

05.01-16.01  KLASSIKASTIIL (VAHELDUVTÕUKELINE SÕIDUVIIS)

II TUND

19.01-30.01  VABASTIIL (KAHESAMMULINE PAARISTÕUKELINE SÕIDUVIIS)

III TUND

02.02-13.02  KLASSIKASTIIL (PAARISTÕUKELINE SÕIDUVIIS)

IV TUND

16.02-27.02  VABASTIIL (ÜHESAMMULINE PAARISTÕUKELINE SÕIDUVIIS)

V TUND

02.03-13.03  DISTANTS

UISUTAMINE (EDASPIDI JA TAGURPIDI SÕIT, PÖÖRDED, PIDURDUSED, KAVA)

8. detsembril 2014 toimus taas ülelinnaline luulekonkurss „Koidulauliku valgel” Lastekirjanduskeskuses.

Koolis toimunud eelvooru võitjad olid tublid esinejad linnavooruski. Nii olid oma esinemise ja saadud uudse kogemusega rahul Reijo Põllu (9.b) ja Ott Kaarel Kõiva(11.ab). Marita Brigitta Mones (11.ab) võitles välja auväärse laureaadi tiitli. Õnnitlused talle.

Esitada tuli Lydia Koidula ja Contra loomingut. On tore, et nüüd on 11. klassis kaks laureaati: Kristjan Tammjärv sai aprillikuus „Vendade Liivide konkursil” laureaadiks ja õiguse esindada Tallinna linna Alatskivil.

Konkursil käinute toetaja oli õpetaja, Helmi Kelle.

Muutuvas ühiskonnas muutuvad ka õppimis- ja õpetamismeetodid. Mõne õppeaine puhul on põhitõed igivanad ja muuta saab vaid meetodeid. Samas on ka ained, mis arenevad ajaga käsikäes. Just sellise õppeaine-, töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana tärkas minus huvi käsitleda oma ainet laiemalt ja tuua oma tundidesse midagi innovaatilist ja haaravat. Üks valdkond, mis mind mõne aasta eest paelus oli robootika. 2011. aastal osalesin Eestis läbiviidavatel robootikakoolitustel ning juhuse tahtel avastasin enda jaoks Comeniuse täiendkoolitusprogrammi. Comeniuse finantseeringuga täiendasin oma robootikateadmisi Kreeta Ülikoolis,
Kreekas, ning peale naasmist asusin väikeste, kuid sihikindlate sammudega robootikat õpetama. Koostöös kooli juhtkonnaga soetasin esimesed robotiehituskomplektid, tutvustasin oma mõtteid kolleegidele ning kaasasin ka edasisse arendusprotsessi kooli füüsikaõpetaja.

Aja möödudes kasvas õpilaste huvi robootika vastu niivõrd suureks, et tekkis vajadus koondada huvilised õppetöövälisesse huviringi. Esialgu tegutsesime koolipäevade lõpul vabades klassiruumides, vahel lausa koridoripõrandal- vältisime aga tööõpetuse klassi, kuna sealne tolmune keskkond võib elektroonikale halvasti mõjuda. Selline ruumist ruumi seiklemine oli tüütu tegevus kogu oma varustust kohale vedada ja hiljem tagasi hoidlasse viia, kuid muid lahendusi esialgu ei olnud. 

2012. aastal avanes koolil võimalus liituda Comenius partnerprogrammi abil robootikaalase rahvusvahelise projektiga, mis omakorda rajas soodsad tingimused robootikaõpetuse edasiarendamiseks. Täiendada sai pisut inventari kuid peamine oli võimalus külastada erinevaid Euroopa koole. Välilähetused olid ühelt poolt rikastavad teisest küljest innustavad – nähtu võib kokku võtta lausega „seinast seina“. Oli koole, kus tehnoloogiline tase oli väga nõrk ja samas koole, kus tase oli vägagi tugev. Minu rõõmuks julgen kinnitada, et tehnoloogiliselt kuulusime just sinna tugevamate poole peale - olgu see siis robootika valdkonnas või IKT vahendite rakendamise osas üldisemalt. Välisreisidel oli alati kaasas ka väike grupp õpilasi ja mõni kolleeg ning peale igat naasmist jätkus arutelusid pikemaks, et mis moel saaks robootika õpetamiseks vajalikku keskkonda veelgi paremaks muuta ja kuidas üks või teine kolleeg saaks selles abiks olla.

2013. aasta oli selles osas murranguline – kogu eelneva aasta oli robootikaring igal vabal võimalusel „okupeerinud“ aeroobikasaali. Klassiruumi, mis esialgu oli tööõpetuse metallitööde klass, kuid peale kooli renoveerimist muudeti aeroobikasaaliks. Robootikaringi õpilased ise olid oma teadmisi ja oskusi selleks ajaks juba korduvalt tõestanud, olles edukalt esinenud Eesti võistlustel ning esindanud ka Eestit Euroopa meistrivõistlustel. Juhtkonnaga tulevikuplaane arutades sai selgeks, et meie ühine soov on arendada ja laiendada robootika õpikeskkonda veelgi edasi ning ühine otsus oli, et aeroobikasaalist saab hoopis tehnoloogiakeskus.

Tänaseks on tehnoloogiakeskuses oma koha leidnud nii I kooliastmele suunatud robootikaring kui ka II ja III kooliastme robootikud. Lisaks toimuvad seal ka mitmed algklasside tunnid, kus uuritakse lihtsamaid füüsikalisi nähtusi ja tegeletakse konstrueerimisega. Tehnoloogiõpetuse valdkonnast on sinna lisaks kolinud pneumaatikaja elektroonikaõppe komplektid. Suurenenud on ka töörühm, kes antud valdkonnas tegutseb. Koostöö ja sihikindlusega saab nii aeroobikasaalist
tehnoloogiakeskus ja võib-olla ka mõnest tänasest õpilasest tuleviku Albert Einstein või Bill Gates!

TÜ eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Lastekaitse Liit, MTÜ Noorteühing TORE, SA Kiusamise Vastu ja Õiguskantsleri Kantselei korraldasid 10.-11. detsembril 2014 seitsmenda väärtuskasvatuse konverentsi, mis tõstis tähelepanu keskmesse kiusamisvaba haridustee.

Tartusse kogunesid koolijuhid, õpetajad, hariduseksperdid, lapsevanemad ja õpilased, et arutada, kuidas tagada igale Eesti õpilasele kiusamisvaba haridustee.

Konverentsi peakorraldaja, TÜ eetikakeskuse juhataja, professor Margit Sutropi, sõnul ei piisa kiusamisvaba koolini jõudmiseks vaid turvalisusega tegelemisest, vaid see eeldab kooli väärtuspõhist juhtimist ning kõigi kooli tegevuste läbimõtlemist väärtuskasvatuse võtmes. „Koolid ei vastuta üksnes õpitulemuste eest vaid ka selle eest, millised inimesed koolis kasvavad. Seepärast on kiusamisvaba kooli vundamendiks kogu kooli haarav väärtusarendus. Mul on väga hea meel, et üha rohkem Eesti koole teadvustab väärtuskasvatuse olulisust, mida näitab ka väga suur huvi juba traditsiooniks saanud väärtuskasvatuse konverentside vastu“ lausus professor Sutrop.

Konverentsil teegi TÜ eetikakeskus kokkuvõtteid koolidele ja lasteaedadele suunatud konkurssidest „Hea kool kui kiusamisvaba kool“ ja „Hea lasteaed kui kiusamisvaba lasteaed”, kuhu esitasid oma eneseanalüüsi 17 kooli ja 7 lasteaeda. Konkursil osalemiseks analüüsisid koolid ja lasteaiad, millised tegevused just nende asutuses aitavad kaasa kiusamisvaba haridustee loomisele.

„Hea kooli rajaleidja“ tiitli pälvis Tallinna Kristiine Gümnaasium!

Kehalise kasvatuse õpetaja, Margus Luik, on viimase nelja kuu jooksul esinenud neljal seminaril ettekannetega kehalisest kasvatusest. Õpetaja on esinenud sellistel seminaridel ja koosviibimistel nagu „Terve elu kompass”, „Noorsportlane ja tervis”, Eesti Koolispordi Liidu aastakonverents ning Raplamaa kehalise kasvatuse õpetajate jõuluõhtu.