Kooli ajaloost
Lühidalt mõnedest sündmustest:
Kool asutati 13.Veebruaril 1919. aastal.
2009. a. lõpetas kooli 84. lend.
1939. a. lendu ei olnud.
1964/65 ja 1965/66 õppeaastal oli meie kool kaheksaklassiline.
1966/67 õppeaastal sai kool jälle keskkooliks. Alustas tööd kaks üheksandat klassi.
1965 – 1968 lende ei olnud.
Järgmine lend ja arvult 44-s oli 1969. a. kevadel – klassijuhataja Helgi Post.
1919 – 1954 õppisid meie koolis ainult tüdrukud.
1954. a. ühendati poisid ja tüdrukud, 4. kk. ja 22. kk.
Kooli ajalugu aastatest 1919 - 1944:
Tallinna Linna II Tütarlaste Keskkool (1919 - 1939)
Tallinna Linna II Tütarlaste Keskkool asutati 13. veebruaril 1919. Uue kooli asutamise põhjuseks oli, et Tallinna Linna I Tütarlaste Keskkool ei suutnud enam kõiki soovijaid mahutada. Asutamisotsus tehti niisiis 13. veebruaril, 15. veebruaril määrati õpetajad ja 20. veebruaril hakkas juba tegelik õppetöö. Enamus õpilasi ja suurem osa õpetajaid võeti I Tütarlaste Keskkoolist (õpetajad olid ühised), ühine oli ka juhataja Anna Tõrvand-Tellmann. Ruume uuel koolil paraku ei olnud ja nii töötas II Tütarlaste Keskkool õhtupoolikul I Tütarlaste Keskkooli ruumides (Narva mnt. 1). Kahe kooli paralleelne juhtimine käis Anna Tõrvand-Tellmannile paraku üle jõu ja 1919. aasta septembris loobus ta II Tütarlaste Keskkool juhatamisest. Tema asemele astus Aleksandrine Pedusaar, senine juhataja abi.
Esimesel semestril oli koolis juba 8 klassikomplekti: ettevalmistusklass, esimene, teine, kolmas, 2 neljandat, viies ja kuues klass, kokku 333 õpilast. Õpilaste arv kasvas ja esines klasse isegi 60-ne õpilasega ning kool oli sunnitud vahetama ruume. 1920. aasta sügisel koliti Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ruumidesse (Pärnu mnt. 13). Õpetöö toimus endiselt peale lõunat.
Õpetajate koosseis oli kuni 1923/1924. õppeaastani väga liikuv. Suurem osa neist töötas enne lõunat teistes koolides ja andsid Tallinna II Tütarlaste Keskkooli käsutusse oma vaba tööjõu. Alates 1923/1924. õppeaastast jäi kooli õpetajaskond peaaegu stabiilseks. Kool oli suutnud lõpuks ometi palgata häid ja vilunud õppejõude, kes töötasid kooli heaks täiskohaga.
1919-1927. aastatel pöörati suurt tähelepanu üldharidusele ja see oli ka II Tütarlaste Keskkooli tõusuaeg. 1923. aastal võeti vastu uus seadus mille põhjal II Tütarlaste Keskkool jätkas kolme haruga, kahe humanitaar (keele- ja kunstiharu) ja ühe majapidamisharuga. Majapidamisharus õpetati toiduõpetust, keetmist, kodukorrashoidu ja kasvatusteadust vene keeles ja teiste humanitaarainete arvelt. Kunstiharus õpetati kunstiajalugu ja stiiliõpetust. 3 haruga töötas kool kolm aastat kuni 1927. aastani, siis suleti Haridusministeeriumi poolt humanitaarkunsti haru. Selle asemele loodi aga teine majapidamisharu klass. 1927/1928.
õppeaastal see siiski suleti. Aastad 1927-1937 on koolile eriti rasked. Kuna raske majanduslik olukord sunnib Haridusministeeriumit kulutusi vähendama ja levib arvamus, et üldhariduskoole on liiga palju ja nende asemel tuleks luua kutsekoole.
1928/1929. õppeaastal alustas II Tütarlaste Keskkooli juures tööd kaheklassiline täienduskool majapidamise, käsitöö ja saksa keele õppeainetega. Täienduskool töötas kuni 1937. aastani ja siis ühendati see I Tütarlaste Täienduskooliga. 1931/1932. õppeaastal suletakse ka humanitaarharu ning alles jääb ainult majapidamisharu. Kool jätkab järjest kahanevate klasside arvuga kuni 1934. aastani. Siis tuleb põhjalik haridusreform. Leitakse, et Tallinna II Tütarlaste Keskkooli keskkooli osal puudub perspektiiv, kuna ministeerium ei pooldanud pealelõunast kooli ning koolile ei oldud 15. aasta jooksul ka ruume leitud. Aga kooli olid ennast juba kirja pannud 68 õpilast ja neid ähvardas nüüd kooli ukse taha jäämine. Kooli õppenõukogu ja Lastevanemate Komitee võtsid tarvitusele kõik abinõud kooli säilitamiseks. Delegatsioonid käisid seletusi andmas ja palvekirju viimas kõikidele asjaga vähegi seotud olnud ametkondadele, üritati pääseda
isegi Riigivanema jutule, kuid kõik katsed jäid asjatuks. Sellises kriitilises olukorras otsustasid kooli õppejõud ühiselt avada erakeskkooli, mille maksulised- ja
õppetingimused oleksid võrdsed Tallinna linna koolidega. Enamus õpetajaid lubasid avatavas erakoolis töötada väiksema tasu eest või vajadusel isegi tasuta. Tallinna Koolivalitsus teatas, et Riigivanema otsusega võib avada kolmeklassilise A. Pedusaare Tütarlaste Erakeskkooli (25. augustil 1934).
Kool hakkaski tööle, esialgu ühe klassiga ja 50 õpilasega. Koolivalitsus suhtus asjasse algul skeptiliselt ja nad ei uskunud, et kool endale võetud koormat ka
kanda suudab. Järgmisel aastal suhtumine muutus ja soovitati avada lisaks juurde ka I ja II klass. Endine kolmeklassiline keskkool muutus seega viieklassiliseks.
1935/1936 ja 1936/1937 olid samadesse ruumidesse ja sama juhatuse alla koondunud 4 kooli:
Tallinna Linna II Tütarlaste Keskkool;
A. Pedusaare Tütarlaste Erakeskkool;
Täienduskool;
Kodunduskeskkool.
Kuigi II Tütarlaste Keskkool ja erakeskkool kandsid eri nimesid ja üks neist oli avalik-õiguslik kool ning teine eraalgatusel tekkinud, moodustasid nad siiski tegelikkuses terviku. Koolide vahel ei teinud vahet ei õpilased ega ka õpetajad. Erakeskkool tegutses 3 aastat ja 1937. aastal võeti kool avalike keskkoolide võrku Tallinna VII Reaalkooli nime all ja Tallinna II Tütarlaste Keskkooli asemel avati Tallinna IV Gümnaasium. Seega olid lõppenud ka kooli rasked katsumusaastad.
1937/1938. õppeaastast algas koolil kolmas ajajärk, kus võis rahulikult töötada. Kool oli muutunud küll väiksemaks aga see eest ei seganud kooli rahulikku tööd enam miski. 1937/1938. õppeaastal oli koolil 6 klassikomplekti: Vana II Tütarlaste Keskkooli üks viies klass; uue Tallinna IV Gümnaasiumi üks esimene klass; Tallinna VII Reaalkooli 4 klassi 177 õpilasega. 1938/1939 oli koolil vaid 5 klassikomplekti.
Nii kasvas ja kahanes kool kahekümne aasta jooksul ja muutis ka oma nime - Tallinna Linna II Tütarlaste Keskkoolist sai 2 kooli:
Tallinna IV Gümnaasium;
Tallinna VII Reaalkool.
Aleksandrine Pedusaar: https://www.facebook.com/tluepam/posts/1739901372827544 (TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseum)
TALLINNA IV KESKKOOL 1940/41 ÕPPEAASTAL
Endine Tallinna IV Gümnaasium ja VII Reaalkool alustas sügisel tööd Tallinna 4. Keskkoolina. Direktori kohusetäitjaks oli määratud endise IV Gümnaasiumi direktor Aleksandrine Pedusaar, kellele tehti Linnavalitsuse poolt ülesandeks asuda aegaviitmata õppejõudude koosseisu kindlaks määrama, et kõik endised õppejõud saaksid tunde. Tallinna IV Keskkooli moodustasid endine Tallinna IV Gümnaasiumi ja VII Reaalkooli õpilased. Koostati 9 klassikomplekti. Kokku õppis 325 õpilast. Õpetajaid koos teenijatega oli 25. Eelmise õppeaastaga võrreldes oli tundide arv tõusnud. Suurima nädalatundide arvuga õppeaineks oli vene keel, mis oli ka esimeseks võõrkeeleks. Suurenesid keemia, füüsika ja ajaloo tundide arvud. Lõpetati kodaniku ja majandusteaduste filosoofia, usuõpetuse ning riigikaitse õpetamine. Majanduslikult viletsamates oludes olevaid õppureid toetati ka materiaalselt. Õppetöö kõrvalt püüdis kooli juhtkond koos õpetajatega igakülgselt kujundada õpilaste uut maailmavaadet. Seoses sellega toimusid koolis järgmised sündmused: tähistati Lenini surmapäeva leinaseisakuga, õpetaja A. Kriisa kõneles koolile teemal "Punaarmee võitlus Kodusõjas". Tähistati Punaarmee 23. aastapäeva ning rahvusvahelise kommunistliku naistepäeva puhul toimus aktus. Kohe õppeaasta algul pöördus juhataja A. Pedusaar õpetajate poole, tehes õpetajatele selgeks nende ümberorienteerumise vajaduse ja selgitas nende ülesandeid uues sotsialistlikus koolis. Juhataja teeb õpetajaskonnale üleskutse korraldada kollegiaalsel alusel kursus marksismi-leninismi teooriatega tutvumiseks. Kooli kommunistlike noorte tegevust juhendas Loreida Raudsepp. Tema juhendamisel oli koolis korraldatud punane nurk, kus oli seinaleht, mis ilmus iga kahe nädala tagant ja sotsialistliku sisuga ajakirjad, mida õpilased kasutasid.
Üks esimesi ühisüritusi uues koolis Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 23. aastapäevale pühendatud aktus. Tööd jätkasid harrastusringid. Spordiringi asemel moodustati 14. jaanuaril 1941 spordikollektiiv, kuhu kuulusid järgmised sektsioonid: sportmängude sektsioon (105 liiget), võimlemise sektsioon (49 liiget), veespordi sektsioon 91 liiget, kergejõustiku sektsioon 49 liiget ja talispordi sektsioon 54 liikmega. Peale selle tegutsesid koolis ka muusikaring, noorte neturalistide ring, enesearendusring ning NSVL Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside algorganisatsioon. Kool sai ka uued ruumid aadressile Tartu mnt. 33 ning kool hakkas tööle kahes vahetuses.
Tallinna IV Gümnaasium Saksa Okupatsiooni Aastail 1941 - 1944
1941a. sügisel anti koolile taas endine nimi Tallinna IV Gümnaasium. Direktoriks jäi endiselt Aleksandrine Pedusaar. Kool hakkas tööle taaskehtestatud 1934a. gümnaasiumi seaduste järgi. Uue õppeplaani järgi tõusis esimeseks võõrkeeleks saksa keel (45 tundi nädalas) siis ladina keel (15 tundi) ja seejärel inglise keel (14 tundi) vene keelt oli 4 tundi. Taastati usuõpetus, filosoofia ja tervishoid. Kaotati sõjaline õpetus ja konstitutsioon. Tundide pikkus oli 40 minutit ja vaheaeg 10 min.
Lahkusid paljud staažikad õpetajad ning tulid uued.
Alates 1944. aastast:
1944a. alustas kool tööd oktoobris ja töötas veerandi lõpuni Ristiku tn. 69. Seejärel aga Kevade tn. 4.
1944-1957a. (vaata pilte - all).
Direktorid: A. Pedusaar, K. Kann, A. Kriisa, J. Korjus.
1957-1963a. töötas Tallinna 4. Keskkool Koidu t. 97. (vaata pilte - all).
Direktorid: J. Korjus, A. Tükk, E. Värte.
Õppealajuhatajad: E. Hint, E. Uustäni, A. Juhkami, L. Murss, A. Kalju, T. Altmäe.
Alates 1. sept. 1963 töötas Tallinna 4. Keskkool Nõmme tee 32. (vaata pilte - all).
Direktor E. Värte.
Õppealajuhatajad: T. Altmäe, S. Villo, V. Rajaleid, V. Meristo, E. Soo, E. Aru, S. Lauren, A. Kaljula, V.Soomets, M. Ling, A. Lekko, Ü. Roomets, H. Pikkor.
Kooli veteranid: A. Pedusaar, A. Kriisa, E. Hallamaa, G. Pärna, A.Toomingas, E. Etverk, M. Braun, S. Arulaane, V. Rajaleid, H. Kimber, H. Kursk, I. Pipar, H. Linnamäe.
1981/82. õppeaastal direktor A. Siiman.
1982-87a. direktor E. Veesaar.
1987-2001a. direktor K. Adamson.
2001-....a. direktor T. Pall.
Pildid meie kooli asukohtadest läbi aegade:
Narva mnt. 1
Pärnu mnt. 13
Ristiku tn. 69
Kevade tn. 4
Koidu tn. 97
Nõmme tee 32
1990-ndad kuni tänapäev
1990-ndad aastad olid töised nii õppetöös kui ka koolivälistes ettevõtmistes. Tähelepanu pöörati õppeedukuse tõstmisele, eriti poiste omale. Selleks korraldati mitmeid õppimist toetavaid projekte, ainepäevi või –nädalaid, käidi muuseumides, teatris, võeti osa silmaringi avardavatest üritustest, aineolümpiaadidest ja –konkurssidest nii Tallinna kui ka vabariiklikul tasandil. Koolis tegutses viieliste klubi, kuhu kutsuti klasside kõige paremad õpilased. Väljapaistnud sportlasi ning edukaid õpilasi premeeriti, gümnaasiumi osas ka rahaliselt. Jätkus loominguline töö muusikaklassis, mille õpilased andsid kevadel suure kontserdi. Samuti tegutsesid laulukoorid, rahvamuusikaansambel Piibarid, nooremate õpilaste hulgas oli populaarne rahva- ja peotants. Kristiine linnaosa päevadest võtsid meie kooli õpilased osa, eksponeerides oma töid õpilastööde näitusel. Toimusid muusikanädalad, jõululaadad, aabitsapeod. Tähtsaks peeti sidemeid vanematega. Edukalt tegutses lastevanemate kool. Huvi äratasid emade- ja isadepäeva üritused ning toredad olid sportlikud perepäevad. Edukad olid meie kooli sportlased erinevatel võistlustel. Neil aastail oli meie koolil kaks sõpruskooli Soomest. Head olid suhted Oulu Kuusiloudo Kooliga. Koos tutvuti nii Eestimaa kui ka Oulu lähikonnaga. Siiani on sidemed Aleksis Kivi nimelise Kooliga Helsingist. 1990-ndatel ilmus kaks koolialmanahhi, kuhu talletati õpilaste omalooming.
2000. algusaastad on koolile olnud eriti töised. Toimunud on kursused nii õpilastele, lastevanematele kui ka õpetajatele. Õpilased on esinenud aineolümpiaadidel, erinevatel konkurssidel. Jätkuvalt käiakse ainealastel ekskursioonidel ning külastatakse muuseume ning teatrietendusi. Põnev ja hariv oli õpilaste ekskursioon 2006. aastal Moskvasse. Edukas oli meie kooli ja Eesti Mereakadeemia Merekooli noorte lõimumisprojekt. Õpilased on uurinud koos soomlastega Ida-Virumaal keskkonnaprobleeme, on läbinud HIV/AIDS-i alase koolituse. Lastevanemate koolis räägiti lapse-õpetaja-vanema suhetest, pere ja kooli tähtsusest lapse emotsionaalses ja vaimses arengus. Õpetajate eesmärk on õpetada hästi ja kasvatada õpilastest edukad Eesti kodanikud. Seetõttu on õpetajad täiendanud end nii kodu- kui ka välismaal. On kuulatud ja arutletud kooli ja kodu koostööst, rohelisest kooliõuest-atraktiivsest õpikeskkonnast, kvaliteedist hariduses, muukeelse lapse õppimisest eesti õppekeelega koolis, õppe- ja arengukavadest. On toimunud erinevaid üritusi nagu muusikavestlused koostöös Eesti Kontserdiga, emakeeleüritused Eesti Rahvusraamatukogus, kevadkontserdid, erinevad konkursid. Meeleolukas oli kohtumine vilistlase ja laulja ning muusikapedagoogi Mati Palmiga Estonia Talveaias. Meeldejäävad olid kooli näiteringi etendused „Meenutades Raimond Valgret”, „Vigased pruudid” ja „Väikesed pakikesed”. Kooli sportlased on esinenud tublilt koolidevahelistel võistlustel.
Praegu õpime ja töötame remonditud koolimajas. 2018/2019 õppeaastal on koolis 32 klassikomplekti, kus õpib 846 õpilast. Tarkusi jagavad 60 õpetajat, kelle eesmärgiks on hariduse kvaliteet, huvitav koolitund ning eetiliste väärtuste kasvatamine õpilastes.
Ajalugu on AJA LUGU
Tore on tunda, et nende pikkade aastate sees, millest tänaseks austustvääriv 90 kokku saab, on igavesti alles paljude-paljude endiste ja praeguste õpilaste ja õpetajate oma ning ainukordne kooliaeg. Mis meiega eales on olnud ja juhtunud, see jääb meiega ja meisse. Eilsega aitasime end tänasesse ja tänasega sillutame teed homsele.
Meie kooli lugu kätkeb endas paljude põlvede lugu. Osake kooli ajast ja inimestest on jõudnud täna sinuni õpilaste uurimistööde, omaloomingu ja mälestuslugude kaudu. Tänud teile, kes te olite nõus oma mälestusi jagama ja neid kirja panema .Tean, et igaüks on jätnud midagi endast oma kooli ja leiab kooliloo raamatust tuttavaid jäljeridu.
Vaatamata kõigele on kool läbi mitmete hariduselu suunapööramiste ning uuenduste oma õppetöö põhisisu säilitanud, kooli taotlusi ja püüdlusi läbi aegade hoidnud ning edasi arendanud. Tänaseski õpetajas on olemas osalusjanu vaimuvalguse ja eneseteostuse poole, närbunud ei ole töökus, uuega kaasamine.
Noorus ja kooliaeg on ilus aeg. Iga tagasivaade sellele soojendab südant.
Kool – see on inimesed - õpilased ja õpetajad. Direktor Evi-Urve Veesaar on 1984. aastal vilistlastele öelnud: „Õpetajatöö on omamoodi töö – palju aega, südant ja vaeva nõudev.
Ja ometi tunnen, et puudujääkidest hoolimata ei või ükski teine elukutse pakkuda niisugust rahuldust kui õpetajaks olemine. Kõige suuremat rõõmu pakub see, kui aastad ega elu ei suuda vähendada õpilaste silmade selgust, tiibade tugevust, vaid lisavad neile veel midagi väärtuslikku juurde. Ei ole maailmas midagi ilusamat kui inimesest saab INIMENE.”
Tunneme hinnangut ja tänusõnu 1983. aasta vilistlaste öeldus:
„…Ükski heategu pole suurem kui õpetamine ja hariduse andmine.
Kes eales on millegagi kaasa aidanud, et teha meid targemateks, paremateks, õnnelikemateks, see võib olla kindel meie tänule niikaua kui me elame…”
Oleme kestmist väärt, kui järgime kauaaegse õpetaja Nelli Vesteri mõtet: „Kasvatagem endistviisi tarkust tarkusega, headust headusega ja südametunnistust südametunnistusega.”
Tiina Pall
direktor
Hetki koolielust
Kõrvu jäävad kõlama:
I.Tammini „Toho tonti”,
J.Puksi „Ma kuulen hääli”,
Ü.Vänto „… nüüd nuusutame natuke kärbseid”,
H.Kelle „Möra ära”,
A.Rannuse „Me võime ka seksist rääkida”,
A.Aua „Karin, kas sa unustasid jälle suu lahti?”.
''Mäs?!?'' õp. Arak
''Tasa!'' õp. Tammin
''Kaks pluss üks on neli!'' õp. Kelle
''Mitte-mitterahuldav!'' õp. Puks
''Need, kes kuidagi enne oma 3 kätte on kätte saanud, saavad ka nüüd kolme. Ning need, kes viielised pole, need nii ehk naa kõike ei oska.'' õp. Napsep
''Nadi-nunnadi, nadi-nunnadi'' laulab tundides õp. Jüriloo
''Tere, professorid!'' õp. Vänto
Kord õpetaja Aua tunnis helises Imrel telefon ning õpetaja lausus: ”Nii hea on tunda, et sa ei ole üksi siin maailmas, et keegi ikka helistab sulle.”
Õpetaja Tammini tunnis, kui Joonas käis tahvli ees ning ei teadnud vastust. Õpetaja ütles poolnaljaga: “Tüdrukud, minge andke talle peksa, mina ei tohi.”
Rebaste ristimise päev. Briljantroheline läks maha ning huvijuht tuli õp.Aua tundi ja ütles: “Margareth Kimm ja Mirjam Pikk koristavad aulas.” Aua muigas ning lausus: “Paras neile.”
Aua: “I sümfooniaorkester Eestis loodi 1600.aastal. See ei olnud enam mingi kandle-viiuli duo.”
Sel aastal õpetajate päeval enamik õpilasi ehk siis õpetajaid olid õpetajate toas. Päris õpetajad vaatasid ringi ning uurisid silte, mis kellelgi selja peal on ning õp.Martin vaatas Ristot (ehk siis Piretit, kes teda mängis) ning ütles: “Miks Ristol oma nimi on jäetud?”
95. juubeli kokkuvõte
Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 95. sünnipäevale pühendatud sündmused kulmineerusid 21. veebruaril vilistlaste kokkutulekuga, kus osales ligikaudu 400 pidulist.
Tallinna Linnavalitsuse tänukirja pälvisid Ene Siida, Anu Reha, Tõnu Meos, Arti Lindvest ,Elju Valk, Marget Indov, Maret Valge ja Ilse Märtsoo.
Kooli sünnipäevale pühendatud kontserdil esinesid mudilaskoor (juh Marika Labanova), lastekoor (juh Marika Labanova), neidudekoor (juh Kai Rei), solistid Liisbeth Kala ning Maria Paiste (juh Kai Rei),kooliteater (juh Mart Usin) ning rahvatantsurühmad (juh Marget Indov). Aktuse stsenaariumi koostas Mart Usin.
Sünnipäevale pühendatud konverentsi korraldamise eest hoolitsesid Piret Vahtra, Gerda Luist, Tiina Kerem, Natalja Sinjukina ning Margus Luik.
Vilistlasturniiri korraldasid Karin Pärtel, Tõnu Meos ja Arti Lindvest.
Vilistlaslugude konkursi korraldasid Piret Vahtra, Helmi Kelle ja Marika Danilson.
Koolimaja kaunistasid õpilastöödega Liis Pari, Riina Neemela, Reet Loit, Saila Kiik, Elo Orav, Marget Indov, Anne- Ly Sarapuu, Gerda Peets, Aime Beres, Ragne Arumägi, Katrin Tuul, Ilotana Haalen, Mare Pukk ja Tuuli Urb.
Koolilehe Ökula panid Helmi Kelle juhendamisel kokku Anna Eespere, Hedili Ora, Kristin Puusepp ning Laura Lukk.
Vilistlaspäeval olid abiks 12. klassi õpilased ning klassijuhataja Malle Ling.
Kooli ajalooarhiivi väljapaneku eest hoolitses Ülle Kaarnamets.
Täname kõiki, kes kinkisid koolile raamatu.
Täname õpilasi, töötajaid, lapsevanemaid ning vilistlasi, kes muutsid kooli sünnipäeva sündmused ainukordseks
Neljapäeval, 20. veebruaril kell 10.00 on Tallinna Kristiine Gümnaasiumis õpilaskonverents
Kooli 90.sünnipäeval panime aluse õpilaskonverentside traditsioonile. Esimese konverentsi ettekanded tegid tagasivaate kooli ajaloole ja kooliga seotud tuntud ja tunnustatud inimestele. Portreteeriti endisi direktoreid, kauaaegseid õpetajaid . Intervjuu andsid vilistlased Ita Ever, Ellen Niit, Mati Palm, , Olav Ehala , Raivo Puusepp jt. Esitatud uurimused trükiti ka ära kooli juubelile pühendatud ajaraamatus.
Õpilaskonverentsist on kujunenud meie kooli vaimse võimekuse ja akadeemilise väärikuse näitaja. Kokku on toimunud viis erineva temaatikaga konverentsi, kus õpilased esitlevad oma uurimistöid. Lisaks õpilastele on esinenud ettekannetega vilistlased, lapsevanemad ja ühiskonna arvamusliidrid. Keskkonnateemalisel konverentsil esinesid loodusteadlane Georg Aher, geograaf Hardo Aasmäe, ajakirjanik Priit Simson, kultuuritegelane Liina Luhats. Karjäärikonverentsil olid külalisesinejateks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, karjäärinõustaja Tiina Saar, Tallinna vangla asedirektor Erik Rüütli. 2013.aasta konverentsil jagasid oma sõna- ja mõttejõudu piiskop Philippe Jourdan, raamatukoguhoidja Kate-Riin Kont, onkoloog Vahur Valvere ja muusik Tarmo Eespere.
20.veebruaril 2014 on plaanis tähistada kooli 95.sünnipäeva õpilaskonverentsiga, kus põhiesinejateks oleksid vilistlased. Konverentsi juhtlause on Ellen Niidu kirjutatud koolihümnist: inimesed läbi aastate ja aja. Oodatud on 10-15 minutilised ettekanded , kus leiaks käsitlemist sinu erialaga seotud päevateema, töö- või elukogemus, huvialaga seotud elamus või nõuanne oma kooli praegustele õpilastele.
Õpilased, vilistlased, tänased ja eilsed õpetajad, lapsevanemad ja kõik meie kooliga seotud inimesed, kohtumiseni õpilaskonverentsil!
Ajaraamat 1919-2009
Tallinna Kristiine Gümnaasiumi AJARAAMAT 1919 - 2009
Meie kooli asukohad
1919.-1920.a |
Narva mnt. 1 |
1920.-1941.a |
Pärnu mnt. 13 |
1944.a |
Ristiku t. 69 |
1944.-1957.a |
Kevade t. 4 |
1957.-1963.a |
Koidu t. 97 |
1963.a- |
Nõmme tee 32 |
Meie kooli nimed
1919.-1934.a |
Tallinna II Tütarlaste Keskkool |
1934.-1937.a |
A.Pedusaare Tütarlaste Erakool |
1937.-1944.a |
Tallinna 4.Gümnaasium |
1944.-1995.a |
Tallinna 4.Keskkool |
1995.-2006.a |
Tallinna Üldgümnaasium |
2006.a- |
Tallinna Kristiine Gümnaasium |
Meie kooli direktorid
Tõrvand-Tellmann Alma |
1919 |
Pedusaar Aleksandrine |
1919-1944 |
Kann Kallista |
1944-1945 |
Kriisa Alice |
1945-1951 |
Korjus Ida |
1951-1958 |
Tükk Albert |
1958-1959 |
Värte Elsa |
1959-1981 |
Siimann Ain |
1981-1982 |
Veesaar Evi |
1982-1987 |
Adamson Karl |
1987-2001 |
Pall Tiina |
2001- |