EST ENG RUS

 


     


"Koidulauliku valgel" koolivoor

Noorte etluskonkursi „Koidulauliku valgel” koolivoor toimus 7. novembril.

Konkursil esitati lisaks Koidula loomepärandile ka teiste autorite loomingut. Tänavu tähistame Lydia Koidula 180. sünniaastapäeva ja konkursil esitati lisaks Koidula loomingule ka Henrik Visnapuu, Artur Alliksaare, Marie Underi, Kersti Merilaasi, Ellen Niidu ja Hando Runneli luulet.

Konkursil osalesid 5.-12. klasside õpilased. Palju õnne võitjatele!


Stiilinädal

Oktoobrikuu viimastel ja novembrikuu esimestel päevadel riietusime stiilselt. Kapist tuli välja otsida näiteks Halloweeni kostüümid, samuti retrostiilis rõivad ning ühel päeval oli kooli lubatud tulla lausa otse voodist öösärkides või pidžaamades. Reedel võis riietuda veidralt või otsida kapi põhjast välja otsida sinna unustatud kummalised riideesemed. Nagu piltidel näha, siis fantaasiast puudu ei tulnud. Aitäh kõigile osalejatele! 


TKG 105 Vilistlased koolitunnis

Käesoleva õppeaasta 13. veebruaril on meie kooli 105. sünnipäev. Tähtpäeva puhul toimuvad  aasta jooksul kõikides klassides kohtumised vilistlastega.

3. novembril olid 9.c klassi külalisteks 2020. aastal lõpetanud vilistlased Artur Pärg ja Aleksander Jänes, kes tutvustasid inseneriõpet Tehnika Kõrgkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Lisaks näitasid lõpetanud inseneriõppega kaasnevaid vahetusprojektide ja praktika võimalusi. Meie koolist saadud baasteadmisi pidasid noormehed tehnikahariduse jaoks konkurentsivõimeliseks. Piltlikult tehti ka selgeks, miks valida pärast põhikooli edasiõppimise tee, mitte otse tööle minna.

Vilistlased kutsusid inseneeriat õppima kõiki, kel on uudishimu ja soovi midagi oma teadmiste ja oskustega meid ümbritsevas maailmas paremaks muuta.

Klassijuhataja Piret Vahtra


Tähistasime hõimukuud

Oktoobris tähistati hõimukuud ning kuu kolmandal laupäeval hõimupäeva. 5. ja 6. klasside õpilased pühendasid iseseisva õppimise päeva 17. oktoobril, just sellele teemale. 5. klassid vaatasid ETV saatesarja ,,Meie hõimlased”, kus keskendutakse traditsioonilistele soome-ugri toitudele. Tutvuti soome-ugri kokaraamatuga ning koostati selle põhjal plakat.

6. klassid uurisid samuti erinevaid soome-ugri rahvaid. Koostati plakateid ning kirjutati nende elu-olu kohta kirjalikke kokkuvõtteid. Õpetaja Katrin Kõiv koostas päeva kohta põhjaliku kokkuvõtte. Lisame siia tema artikli.

6.b klassi mõtted seoses hõimurahvaste ja sugulaskeeltega

Tänavuse hõimukuu raames kirjutasid 6.b klassi õpilased enda jaoks kõige huvipakkuvamatest soome-ugri rahvastest ja hõimukeeltest ning Eesti murrete oskamise olulisusest.

 Enim kajastust leidsid läänemeresoome keeled: soome, karjala, liivi ja vadja. Soome keelt peetkase oluliseks eelkõige suhtluseesmärgi tõttu. Karjalaste puhul leiti, et tegemist on küllaltki suure rahvaga, kes elavad Venemaa ja Soome aladel. Juhiti tähelepanu nii karjala keele ajaloole kui ka taaselustamisele. Liivi keelt peeti oluliseks, sest see on eesti keelele väga sarnane ja selle keeleala asub samuti meile ligidal. Vadja keele puhul toodi sarnaselt liivi keelega esile rääkijate vähesus. 

Ka saamid oma keelega osutusid õpilaste hulgas populaarseks. Saamidega seoses mainiti lisaks keelele ka nende kultuuri ja elutingimusi. Eelkõige ilmastikust tulenevat äärmuslikku eluolu ja põhjapõtrade kasvatust kui olulist tegevusala. Maride juures köitsid õpilaste tähelepanu põlluharimiskultuur, pulmatraditsioonid ja teised kultuurilised eripärad. Samuti ka nende vahva ja meeldejääv eestikeelne nimetus. 

Kaugematest sugulasrahvastest pälvisid tähelepanu nganassaanid ja udmurdid. Udmurdi keele puhul tuli välja murekoht seoses vene keele domineerimisega nende keelealal ja keele hääbumisega, kuid toreda faktina leiti, et varasemalt on neid nimetatud niiduinimesteks. Kajastamist leidsid ka ungarlased, kelle puhul jäi ennekõike silma nende gaograafiline asukoht.

 Hõimukeelte õppimise olulisust peeti pigem valikuliseks, kuid tugevalt soositi soome keele oskust. Kohalikud murded seostusid õpilastel peamiselt oma murdekeelsete sugulastega ja nende oskust peeti heaks eeliseks, kuid mitte ilmtingimata vajalikuks. Peamiste põhjustena, miks õppida murdekeeli, toodi välja nende võimalik hääbumine ja seos eesti keeleruumiga. Tähelepanu pöörati ka sellele, et meie enda eesti kirjakeel on väga ilus.

Katrin Kõiv

6.b klassijuhataja


Halloween ja retrodisko

Sel nädalal on toimumas stiilinädal. Täna oli päevateemaks Halloween ja retro. Kuna kevadine retrodisko osutus tõeliseks hitiks, siis otsustasime diskokuuli ja DJ puldi taas tööle panna. Staardiskoriks meie muusikaõpetaja Gert-Ott Kuldpärg, valgusefektide eest vastutas Sander Erik Loodsalu. 

Koolis on tore!


Tulevased sündmused:


19.12 Klasside jõuluüritused
20.12 Koolipere jõulukontsert Tallinna Metodisti kirikus. Kell 11.00



Rohkem infot: huvitegevus -> sündmuste kalender



Войти

Tunniplaan 

  

Klõpsa Padleti ikoonil ja

vaata näiteid IKT

kasutamisest koolitundides

 

"Aktiivne ja turvaline koolipäev"

 

 

Erasmus+ projektid

Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides

Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 60000 õppeasutust rohkem kui 72 maalt. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja, liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga aastal 2023.