Tallinna Kristiine gümnaasiumi noormeestest koosnev robootikute meeskond Öökullid Lauri Viliberti juhendamisel tegi Saksamaal Paderbornis möödunud nädalal toimunud FIRST LEGO League Euroopa avatud turniiril ajalugu.
Eestisse naasid Öökullid meeskonnatöö arvestuse põhiväärtuste ja inspiratsiooni kategoorias II kohaga ning robotimängu arvestuses 15. kohaga. Nii hästi ei ole Eesti koolirobootikutel rahvusvahelisel tasandil veel kunagi läinud.
Öökullidesse kuuluvad Silver Miller, Jack Spencer Mould, Mikk Tamkivi, Olger Pilt, Kristjan Paloots, Siim Suitslepp,
Karl Raadik, Venno Leidorp, Karl Christofer Reinhold, Mihkel Nõel, Philip G.E.T Tribell, Kristo Toots ja nende juhendaja Lauri Vilibert.
Kuigi ametlikult käis robotiring koos üks kord nädalas kaks tundi, siis viimase kuu jooksul venisid Viliberti tööpäevad 12 tunni pikkuseks ning poisid tegid erinevates töögruppides kõva tööd. „Meil oli suur 3X2 meetrit plakat, kus olid tähtajad ja ülesanded koos vastutajatega. Kes pidi leidma toetajaid, kes programmeerima, kes roboteid ehitama, kes boksikujundusega tegelema,“ rääkis Vilibert Koolielu toimetusele.
Öökullide edukas meeskond Paderbornis.
Palju õnne Öökullidele väga hea tulemuse puhul, juhendaja Lauri Vilibert! Alustaksime sellest, et milliseid ülesandeid te Euroopa turniiril täpsemalt täitma pidite?
Kõigepealt juhin tähelepanu, et mina täitsin seal ainult statisti rolli – juhendaja ei tohigi midagi teha turniiril. Sain lihtsalt poistele patsu lüüa ja külm higi otsa ees oodata, kuidas neil läheb.
FIRST LEGO League (FLL) on keerukas kompleksvõistlus, mis koosneb neljast põhikategooriast. Esiteks hinnatakse robotidisaini: milline robot välja näeb, kuidas on roboti programm üles ehitatud.
Teiseks hinnatakse robotimängu ehk seda, kui hästi robot platsi peal erinevaid ülesandeid täidab. Igal aastal on võistlusel üks kindel teema, sel aastal on teemaks „Vanuritele suunatud lahendused“ (Senior Solutions). Seal on ligi 3 meetrit pikk ja poolteist meetrit lai laud, kus tuleb täita 15 ülesannet. Tuleb ehitada robot, mis võimalikult palju neid ülesandeid ära lahendaks kahe ja poole minuti jooksul. Robotimängus jäime 54 võistkonnast 15ndaks ja see on parim koht, mis eestlastel on olnud.
Kas on kedagi peale hiinlaste, kelle puhul võib igal aastal arvata, et nemad on ilmselt eespool?
Hiinlased ja jaapanlased. Kindlasti on neilt midagi õppida, neil on keerukamad lahendused, pikem kogemus. Samuti inglased on tugevad – neil on palju ressursse, nende robotid on meeletult suured. Meil ei ole isegi nii palju Lego detaile, et nii suurt robotit ehitada. Inglased ütlesid, et kõikide robotite ehitamiseks nad kasutasid 500 töötundi – ma ei ole kindel, kas see on 500 meeskonna töötundi või inimtöötundi, aga igatahes on seda väga palju.
Mainisite kaks FLL Euroopa turniiri kategooriat neljast ära, mis need ülejäänud kaks olid?
Kolmandaks hinnatakse meeskonna omavahelist koostööd: uuritakse tausta, kuidas koostööd on tehtud, kuidas on rollid ja ülesanded jagatud ja kuidas meeskond omavahel läbi saab. Turniiril visatakse võistkond tundmatusse vette ja antakse üks ülesanne. Sellel aastal anti meeskonnale pakk ajalehti ja öeldi, et tehke neist riided. Nad ujusid välja ja said sellega väga hästi hakkama.
Neljandas osas tuleb leida probleem, mis on üldteemaga seotud ja pakkuda sellele probleemile lahendus noorte endi poolt. Et probleemi tõstatada, käisid Öökullide esindajad Kristiine eakate keskuses ja vestlesid eakatega. Nad said teada, et eakatel on poes tihtipeale raske ringi liikuda, hinnad on väga väikse sildiga ja neid on keeruline lugeda, samuti nad ei tea korvi maksumust. Õpilased tahtsid teha robotkäru, mille küljes on luup, telefon infoletti helistamiseks, kalkulaator. Sealt arenes asi edasi ja taheti kogu asi panna arvutisse ja kasutada ribakoodilugejat, info oleks suurelt ekraanil näha, juures oleks ka Skype nupp ja hind, kaal, muud olulised andmed. Kui Eesti finaali jaoks tehti neljakandiline käru, siis Saksamaale mindi ümara käruga. See jälgis kaugust inimesest, inimese suunda – keeras end inimese suunas, sõitis inimesele järgi. Kärul oli peal ka stopp-nupp, kui tahad ühel hetkel käru pausile panna. Oli ka simulatsioon ostuprogrammist, kuhu oli sisse kantud kõik info, samuti oli skänner. Käru valmistamisel tehti koostööd http://robootika.com meeskonnaga, nemad aitasid valmis teha alusvankri. Minu õpilased ehitasid kogu muu osa sinna ümber. Mina varustasin meeskonda asjadega, nemad panid ise kõik kokku. Lõpuks jäi asi lihtsa lahenduse peale – tõime K-Rautast kaks seguämbrit ja omavahel kokku pannes moodustus ilus ümar käru.
Mitmenda klassi noormehed Öökullide meeskonda kuuluvad ja mis neid ühendab?
Öökullidesse kuuluvad Kristiine gümnaasiumi 7. klassi noormehed. Kaksteist õpilast paralleelklassidest kokku, kõik on poisid. Neid seob kool, ühine huvi, ühine tahtmine kuskile jõuda. Et robootikaringi tulla, on vaja huvi ja tahet end proovile panna. Ma näitan neile, et nad suudavad rohkemat.
.jpg)
Öökullide juhendaja, Kristiine gümnaasiumi õpetaja Lauri Vilibert. Fotod: http://robootika.ee.
Mis on Öökullide järgmised sihid?
Sellega on keeruline. Robotid said muretsetud selle eesmärgiga, et õpetada robootikat tehnoloogiaõpetuse tundide raames. Tehnoloogiaõpetuse ainevaldkond on nii lai: saab õpetada igast valdkonnast natuke ja õpilane saab suuna kätte, kui talle hakkab asi huvi pakkuma. Kuna robootika pakkus õpilastele väga huvi, siis me võimaldasime neil eelmisel õppeaastal oma vabast ajast ja tahtest robootikaga tegeleda. Siis oli see meie jaoks tasustamata töö, mida tegime suure „aitäh“ ja laste rõõmsate nägude eest. Samas pidime kartma, et kui keegi midagi ära lõhub, siis oleme ise vastutavad, sest see on väljaspool koolitundi lõhutud.
Sel õppeaastal tegutseme Nutilabori raames, Nutilabor finantseeris ringijuhendaja töötasuga. Järgmine aasta on lahtine, kuidas finantspoolega saab. Kui õpilased tahavad, siis nad saavad kindlasti robootikaga tegeleda.
Teid märgiti ära ka boksikujunduse osas. Millise põneva lahendusega te siis välja tulite?
Eesti poolfinaalis paistsime välja kollaste särkide ja päkapikumütsidega. Finaalis olime kollaste helkurvestide ja valgete ehituskiivritega. Boksikujunduses olid meil kaasas Kalevi kommid, Tere kohukesed, Click and grow, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse materjalid. Boksist ei lasknud poisid kedagi niisama mööda. Igaüks, kes tuli, sai Kasekese kommi näppu, väikse vestluse peale anti ka Tere kohuke, räägiti projektist ja aeti juttu. Järgmisel korral tuleb seada siht kõrgemale: Euroopa meistrivõistluste võit.
Nii et Euroopa meistrivõistluste võit tuleb kindlasti ära?
Kus ta siis jääb. Meie jaoks oli see esimene kogemus seal käia. Nüüd me oleme näinud, kuidas see turniir välja näeb. Me kartsime, et poisid on tüüpilised eestlased, hoiavad tahaplaanile ja kui midagi küsitakse, siis vastavad. Tegelikult nad olid palju elavamad, läksid asjaga kaasa. Mina sain ehk tuttavaks kümnekonna juhendajaga, nemad paarisaja võistlejaga. Nüüd teame, mis ees ootab ja kui isegi meid ei valita järgmisel korral Eestit esindama antud võistlusele, siis anname omalt poolt kõik, et esindusvõistkonnale oma teadmiste ja oskustega abiks olla.
Öökullide sõidu peasponsor oli Hasartmängumaksu Nõukogu. Tiigrihüppe Sihtasutus on Eesti FLL hooaja toetaja.
.JPG)
