Algklasside looduse- ja matkapäev toimub igal aastal. See traditsioon on kestnud juba 16 aastat.

Kui algab kool, käivad algklassid koos Sagadi Looduskooli giididega Eestimaa kaunitel matkaradadel.

Sel aastal matkasime Valge jõe ääres giidide Tiina Jamsja ja Tiina Reintali juhendamisel mööda Nõmmeveski matkaradu, mis oli 3,5 kilomeetrit pikk. Imetlesime Lahemaa uhkemat Nõmmeveskil 16-17 meetri laiust juga, mis pakub põnevat vaatemängu nagu Keila või Jägala juga. Vaatamist väärt oli ka kunagise vesiveski kohal olnud 1920 aastal ehitatud hüdroelektrijaam, mis andis elektrit lähedal asuvale Joaveski puupapivabrikule, millest praegu on säilinud varemed.

Lisaks maastiku ilule õppisime tundma 2024 aasta tegijaid looduses, uurisime männimetsas kasvavaid taimi, meisterdasime sügiseses metsas looduse keskel ja nautisime lõkketuld.

Õpperaja läheduses nägime mitmesuguseid metsaseeni ja sõime küpseid pohli. Puhkepausidel lahendasime huvitavaid salakirju, mängisime toredaid mänge.

Tagasiteel särasid kõigi õpilaste silmad, kes said teada oma küsimustele vastused taimede, lindude ja loomade kohta.

Tekst: Mare Pukk

Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta sügisest, kus sõja eest põgenes umbes 80 000 Eesti inimest. Paljud neist paraku sihtkohta ei jõudnudki. Enamus minejaid põgenes mööda merd, seega kutsutakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks. Põgenemiseks kasutati palju kaluripaate, mille ühte näidist saab Vabamus ka vaadata.

23. septembril oli meie 8-9. klasside õpilastel võimalus osaleda Vabamus toimuval üritusel „Põlvkondade kohtumised: 80 aastat suurest põgenemisest“.

Ürituse kontseptsioon on see, et noored saavad kuulda päris lugusid ja läbielamisi inimestelt endilt. Kohal oli ka üks 91 aastane härra, kes lapsena koos vanematega Eestist põgenes. Teised esinejad olid tolleaegsete põgenike lapsed või lapselapsed.

Räägiti lugusid, kuidas Eestist lahkuti ning kuhu põgeneti. Kuidas oma elu võõrsil üles ehitati ning mis tunded sellega kaasnesid.

Südantsoojendav oli kuulda, kuidas eestlust ja oma keelt välismaal au sees hoiti ning järeltulevale põlvele kodumaa armastus edasi anti. Rõõmustav on ka see, et nii mitmedki põgenike järeltulijad on Eestisse tagasi kolinud ning oma elu siin üles seadnud.

Kohtumised olid väga põnevad ning õpilased kuulasid suure huviga. Küsiti palju täiendavaid küsimusi. Suur tänu Vabamu töötajatele sellise toreda kohtumise korraldamise eest!  

Evelin Amor, Tuuli Särekanno

Me kõik soovime, et maailm meie ümber oleks puhas ja ilus. Suur rõõm, et Kristiine Gümnaasiumi õpilased on rõõmsalt nõus andma oma panuse!

Maailmakoristuspäev toimus sel aastal 7. korda ning meie õpilased on sellest osa võtnud juba 3 korda. Antud üritus on Eestist alguse saanud ajaloo suurim ülemaailmne kodanikualgatus, mille eesmärk on puhastada meie planeeti prügist ning tõsta teadlikkust tekkivate jäätmete probleemist. Sellest aastast on Maailmakoristuspäev esmakordselt kirjas ka ÜRO rahvusvaheliste päevade ja nädalate kalendri ametliku päevana.

Prügi korjati mänguplatsidelt, Mustamäe Parditiigi pargist, Räägu pargist ja teistest ümbruses asuvatelt haljasaladelt ja garaažide ümbrustest.

Maailmakoristuspäeva üleskutse oli sel aastal erilist tähelepanu pöörata e-sigarettidele. „Sellel aastal pöörati tähelepanu ühekordsele elektroonilisele sigaretile ehk veibile. Lisaks tervisele on veip kahjulik ka keskkonnale. Loodusesse sattudes leostuvad veibi liitium-ioonakust keskkonda erinevad kahjulikud ained. Jäätmena on väärtuslikke metalle sisaldav veip raskesti käideldav. Veibi ringlusesse saatmine on keeruline tagastuskohtade nappuse tõttu, veipi võetakse vastu jäätmejaamades, väikeelektroonika kogumiskohtades ning veipe müüvates kauplustes. Veipi võib panna ka patareide kogumiskastidesse.“

Tekst: Tuuli Särekanno ja maailmakoristus.ee

Pildid: Anu Reha, Raina Luhakooder, Saila Kiik, Tuuli Särekanno